Tihti võrreldakse Eestit erinevates valdkondades Kesk-Euroopas asuva ja samuti soome-ugri keelkonda kuuluva madjarite riigiga. Põllumajanduse osas on sellel tublisti lõuna pool ning Euroopa rikkamate riikide lähedal paikneval riigil teatud eelised. Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all.

2005. aastal saadi teraviljasaagiks üle 16,2 mln t. Levinumateks kultuurideks on mais (~9 mln t) ja nisu (üle 5 mln t), kusjuures maisi saak on võrreldes 90ndate keskmisega 50% võrra kasvanud.

Peamiseks õlikultuuriks on päevalill (2005. a 511 tuh ha), kuid ka rapsikasvatus on saavutanud kõigi aegade kõrgeima taseme (144 tuh ha). Ungaris toodetud õlitooted müüvad väga edukalt ka igal pool mujal Euroopas.

Sarnaselt Eestiga on aasta-aastalt vähenenud kartuli kasvupind (2005. a 25 tuh ha). Vaatamata sellele, et varasemate aastatega võrreldes oli saagikus oluliselt kõrgem, jäi kogusaak ikkagi 15% väiksemaks.

Ungari põllumajandus on käesoleva sajandi algul pidanud üle elama palju looduskatastroofe: üleujutusi, pikki põuaperioode, erinevaid talvekahjustusi, mis on saagikusi destabiliseerinud. Et madjarid oma taimekasvatuse nurgakivi – kõrget mullaviljakuse potentsiaali saaksid realiseerida, on suureks abiks olnud ka Euroopa Liiduga liitumine (2004. a.). Suure investeeringusumma neelavad enda alla erinevad niisutussüsteemid (ülal pildil), mis paljusid Ungari põlde ilmestavad.