Euroopa Komisjon avalikustas  oma hinnangu EL 2040 kliimaeesmärgi seadmiseks, mille järgi tuleks Euroopa Liidul 2040. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside teket 90% võrra võrreldes 1990. aastaga. Seadusandlike ettepanekute tegemine jääb järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, mille saavutamise trajektoori ja viiside paikapanekuks seatakse EL tasemel vahe-eesmärke 10-aastaste intervallidega. Viimati seati EL tasemel eesmärk aastaks 2030, mille saavutamiseks võeti eelmisel aastal vastu ka seadusandlik pakett. Seejuures on hinnatud, et järgmisel seitsmel aastal tehtavate investeeringute potentsiaal on kasvuhoonegaaside heite vähendamisel kõige suurem, sest vajalikud tehnoloogiad on selleks olemas.

Kuna kliimaeesmärkide seadmisel tuleb tegevused pikalt ette planeerida, on Euroopa kliimamääruse järgi Euroopa Komisjonil kohustus sel aastal esitada oma hinnang ELi järgmise kümnendi ehk 2040 kliimaeesmärgi seadmiseks.

Täna avaldaski Euroopa Komisjon oma hinnangu 2040. aasta sihtide seadmiseks. Tuginedes Euroopa teadusnõukoja soovitustele, tuleb komisjoni arvates vähendada kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes 90%.

See on üldine üle-euroopaline eesmärk, mis ei sea veel täpsemaid ootusi sektoritele või liikmesriikidele. Komisjoni täna avaldatud teatised – EL-ülene kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi soovitus aastaks 2040 ja ELi CO2-heite tööstusliku haldamise strateegia – ei sätesta riikide jaoks veel otseseid kohustusi, kuid annavad aimu, kuhu komisjon soovib ELi õigusloomes liikuda. Täpsemad otsused seadusandlike ettepanekute osas teeb järgmine Euroopa Komisjoni koosseis. Eesti kujundab oma seisukoha eesmärgi osas kliimaseaduse koostamise arutelude tulemusena.

Eesti on kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendanud peaaegu 58% võrreldes 1990. aasta tasemega. Seejuures on heite vähendamine toimunud peamiselt energeetikasektoris. Samas üldise trendina ei ole viimasel seitsmel aastal heitkogused enam vähenenud ning väljaspool energeetikasektorit ei ole piisavalt samme astutud, et kliimamõju vähendada.

„Kliimaneutraalsuseni jõudmiseks on meil ka siseriiklikult vaja paika saada selge siht, vahe-eesmärgid ning ühiselt ka mõista, milliste meetmetega väiksema kliimamõjuga majandusele üle liikuda. Seejuures tuleb selleks valida just Eestile kõige sobivamad viisid, mille arutelud on praegu kliimaseaduse koostamise raames käimas. Arutelude käigus on välja pakutud hulk ettepanekuid heite vähendamiseks, mille pinnalt tuleb neist kõige mõistlikumad välja valida nii heite vähendamise perspektiivist lähtudes, sotsiaalmajanduslikke mõjusid arvesse võttes kui ka hinnates kaasnevat mõju teistele sektoritele,“ ütles Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.

„Arutelude tulemusena saame anda ka täpsema hinnangu Euroopa Komisjoni pakutud EL-ülese eesmärgi osas. Eestile on oluline, et eesmärkide saavutamisel saaksime paindlikult otsustada, milliseid meetmeid on kõige otstarbekam kasutusele võtta, sest iga riigi majandus ja sellest tulenevad vajadused on erinevad. Kliimaeesmärkidega koos tekib ka hulk võimalusi, mida peame meie ettevõtete ja tööstuse pikaajalise konkurentsivõime toetamiseks oskama nutikalt kasutada,“ sõnas Klaas.

Klaas lisas, et 2040 kliimaeesmärkide arutelud peaksid ennekõike keskenduma sellele, kuidas väga ambitsioonikaid eesmärke täita.

„Kui 2030. aasta siht ja lahendused on selged, siis 2040 90% heitmete vähendamiseks on vajalik uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ning lahendused, mida täna veel suuremas mahus ei kasutata,“ lausus Klaas.

Eesti kliimaseaduse eelnõu saab valmis aprilli lõpuks, mil see saadetakse avalikule kooskõlastusele.

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade