Kaks suuremat kartulikasvatajat Raplamaal, Kalle Hamburg ja Peeter Rostin, tegutsevad Kehtna vallas. Esimene kasvatab kartulit üle 30, teine rohkem kui 40 hektari suurusel pinnal.

Eelmise riigikorra ajal oli tootmine, sealhulgas põllumajandussaaduste kasvatamine riiklikult reguleeritud, kaasa arvatud ka näiteks kartulimardika tõrje, nüüd aga on tootmis- ja toodangu müügiprobleemid eraomaniku õlul. Kõik inimesed ei ole veel sellega harjunud ja otsivad ametkonda, kellele kartulimardikatest oma põllul teatada, ning soovivad ka teavet, kuidas neid tõrjuda. Niisugust ametkonda aga maakonnas ei ole.

Kartulikasvatusega seotud küsimustele on vastanud telefonitsi ja meilitsi oma ala spetsialistid Kalle Hamburg ja Peeter Rostin.

Kalle Hamburg ütleb, et spetsiaalset mardikatõrjet pole ta oma põldudel teinud, sest mõjub kõige ehtsam putukamürk.

"Ega kartulimardikas nii vintske poiss ka ole, nagu arvatakse. Piisab ühest, äärmisel juhul kahest tõrjest.

Minu arvates kujutab palju suuremat ohtu kartulile lehemädanik, sest ilmaprognoos lubab juulikuus vaid mõne kuiva rannailma, küll aga rohkelt sademeid ja sooja. Lehemädanikutõrje paistab palju vajalikum olevat," räägib Kalle Hamburg.

Peeter Rostin lisab, et kartul vajab kasvamise ajal parajalt niiskust: kui liiga kuiv, hakkab kuivlaiksus kimbutama.

"Kas ja kuidas kartulimardikat tõrjuda, selleks peaks kartulikasvataja enne selgeks tegema tema eluloo. Kui on tegemist väikeste pindadega, on mõistlik mardikad, nende tõugud ja munad ära korjata," ütleb Peeter Rostin.

Mõni mees on mardikat tõrjudes pritsinud põldu nii, et kartulipealsed on ära kõrbenud. Üle kahe korra ei tohi mingil juhul põldu pritsida ja üldse ei maksa seda teha varase kartuli puhul, sest 20-30 päeva kestab ooteaeg, mil ei tohi kartulit toiduks tarvitada. Käsipritsiga tõrjet tehes satub kartulitele sageli mürki ülemäära.

"On olemas uue põlvkonna preparaadid, mis on kasutusel olevatest oma viis korda kallimad, kuid need ei jäta mugulatesse ka jääkaineid," rõhutab Peeter Rostin.

Väiksel kasvatajal neid osta ei tasu ja ka suurte kartulipindade omanikud suhtuvad asjasse kahtlevalt: kallis preparaat suurendab oluliselt kartuli omahinda.

Peeter Rostini sõnul on väiksem nende risk, kes on hoolsad. Kartulimardikaid kannavad edasi äikesetormid. Kui on külmemad ilmad, poevad tõugud ja mardikad mulda varem, soojade ilmade korral valmistuvad nad talvituma septembrikuus.