Tänasel  rahvusvahelise märgalade päeva keskmes on soode ja inimeste heaolu vahelised seosed. Inimene on looduse osa ja seega oleme nii terved kui heas seisus on meie looduse ökosüsteemid. Inimtegevuse tõttu muutunud sood on kaotanud oma algse rolli looduses, need ei seo enam süsinikku, ei puhasta ega säilita enam vett ning ei toeta elurikkust, seepärast on vajalik teha märgalade taastamistöid.

Soode ja teiste märgalade tähtsust inimeste heaolu tagamisel on raske üle hinnata. „Me armastame murakaid ja jõhvikaid, kuid vähem mõtleme sellele, et märgalad tagavad meile puhta vee, aitavad paremini toime tulla nii üleujutuste kui põuaga, rääkimata muidugi pikaajalisest süsinikusidumisest turbas,“ ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.

Eesti on looduslike tingimuste tõttu üsna märg maa,  kunagi katsid sood meie maa pindalast peaaegu veerandi. Tänaseks on 2/3 neist kuivendatud ja praegu katavad toimivad sood vähem kui 10% meie territooriumist.

Selline pikk loodusressursside kasutamine vajab pingutust tehtu tagasipööramiseks. Sihtide seadmisel lähtub Eesti muuhulgas ka Euroopa Liidus seatud eesmärkidest – aastaks 2030 tuleb parandada vähemalt 30% halvas seisus olevate elupaikade seisundit ning aastaks 2050 peaksid taastamistööd olema tehtud kõigis elupaikades, mis 2019. aruande alusel ei olnud veel heas seisundis. Halvas ja teadmata seisundis olevaid sooelupaiku oli meil 2019. aasta aruande järgi vähemalt 25 000 ha.

Eestis on kuivendatud turbaalad üheks olulisemaks kasvuhoonegaaside tekitajaks, sest tohutu kogus süsinikku, mida on sood aastatuhandeid säilitanud, laguneb ja lendub kasvuhoonegaasidena atmosfääri, andes hoogu kliimamuutustele. Seega soost saab süsiniku talletaja asemel süsiniku allikas. Paljude soode puhul on võimalik taastamistegevustega nende seisundit parandada, et turvas seal uuesti moodustuma hakkaks.

Soode veerežiimi taastamine ei tähenda ainult turbakaevandusaladeks muudetud alade taastamist. Antti Tooming selgitas, et suurem osa meie soode veerežiimist on rikutud põllumajandus- ja metsanduskuivendusega. „Soode veerežiimi taastamiseks on vaja tõsta veetase uuesti maapinna lähedale, nii nagu see on looduslikes soodes. Seejärel hakkab taas turbasammal kasvama ja tasapisi tulevad taastatud aladele tagasi ka teised märgaladele omased liigid,“ rääkis asekantsler. Taastamisalad valitakse välja elurikkuse ja süsinikusidumise potentsiaali arvestades.

Eestis on kuivendatud alasid kokku rohkem kui 1,38 miljonit hektarit, millest ca 748 000 ha on metsamaa ja 637 000 ha põllumajandusmaa. Turvast kaevandatakse täna Eestis ca 13 000 hektaril, mahajäetud turbakaevandusalasid on meil 9371 ha. Need numbrid on langustrendis - eelmise aasta seisuga on looduslik veerežiim taastatud kokku juba ca 20 0000 hektaril erinevates sookooslustes, sh rohkem kui 2000 ha jääksoodes. Jääksoode taastamise tööd toimusid mullu lõppenud EL Ühtekuuluvusfondi projekti „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“  toel. RMK jätkab inimtegevusest mõjutatud soodes looduslikkuse taastamist EL struktuurifondide projektidega „Maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine“ ning “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine”.

Täna tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva, sest 53 aastat tagasi sõlmiti Iraani linnas Ramsaris vanim tänaseni kestev rahvusvaheline looduskaitsekokkulepe - Ramsari konventsioon. Loe rohkem ÜRO kodulehelt: Official website of World Wetlands Day by Ramsar - 2 February - World Wetlands Day

Allikas: Kliimaministeeriumi 2. veebruar 2024 pressiteade