Laupäev, 03.veebruar - pühapäev, 04.veebruar 2024

Sel nädalavahetusel lubab ilusat ilma ning sõidame koos Toomas Kümmeliga Jelgava jääskulptuuride festivalile ja Zemgale uhkeid losse vaatama. Pühapäeval teeme paari tunnise peatuse Riia vanalinnas, külastada saab ka Riia turgu.

Sõidule saab kirja panna kuni 31.01.2024.

Zemgale on ajaloolis-geograafiline piirkond Lätis. Zemgale asub Väina jõest lõuna pool vastu Leedu piiri. 13. sajandi vallutuste järel kuulus vana Liivimaa, alates 1561. aastast Kuramaa hertsogiriigi koosseisu. Aastatel 1596–1617 oli iseseisev Zemgale hertsogiriik, 1795–1917 Vene impeeriumi Kuramaa kubermangu idapoolne osa. Ajaloolist piirkonda asustasid alates 2. sajandist balti rahvas semgalid. Semgalite tähtsamad keskused olid Mežotne ja Tērvete. Umbes 16.–17. sajandil semgalid assimileerusid ja kadusid ajaloo areenilt, moodustades koos latgalite, kurelaste ja liivlastega läti rahva.

Esimesel päeval külastame Dobele ordulinnuse varemeid ja innovatiivset muuseumi, Zaļenieki (Zaļā) mõisa jahilossi ja külastame kunagise Kuramaa hertsogiriigi pealinnas Jelgavas (Miitavi) rahvusvahelist jääskulptuuride festivali, seejärel sõidame ööbimiskohta Bauska linnas.

Dobele ordulinnust hakati ehitama 1335. aastal Saksa ordu Liivimaa haru maameistri Eberhard von Monheimi juhtimisel Bērze jõe äärde. Ehitustööd katkestati ja neid jätkati 1345. aastal. 1620. aastal Rootsi-Poola sõja ajal vallutasid linnuse Rootsi kuninga Gustav II Adolfi väed. Põhjasõja ajal 1701. aastal peatus lossis Rootsi kuningas Karl XII. Lossi viimased elanikud lahkusid sealt 1730. aastal.

Ordulinnuste varemeid on vanal Liivimaal ohtralt. Dobele ordulinnuse varemed ei äratanud varem erilist tähelepanu, kuid 2021. aasta augusti lõpul valminud muuseum on varemete säilitamise ja eksponeerimise innovatiivse lähenemise supernäide. Ordulinnuse kabeliosa on oskuslikult konserveeritud. Kabeli alt välja tulnud keskaegne kelder leidis uues hoones kasutust lisaruumina näitusesaalina. Välismüüride ülemiste osade säilitamiseks võeti kasutusele mitmeid ehituslikult huvitavaid tehnikaid, et varemed säiliksid praegusel kujul võimalikult pikka aega. Ordulinnuse kabeli konserveerimisehitis võitis Läti 2021. aasta parima ehitise arhitektuuriauhinna ja on leidnud rahvusvahelist tunnustust.

Zaļenieki mõisa jahiloss on ainulaadne Kuramaa hertsogiriigi 18. sajandi arhitektuurinäide, sest hoone on suhteliselt hästi säilinud, ei ole põlenud ega hävitatud sõdades. Ajaloolisest interjöörist on säilinud seinamaalingud ja parkett, võlvitud lagede viimistlus. Lossis asub Zaļenieki kutsekool. Mõisa ansambli lahutamatu osa on eksootiliste puuliikidega park, mille looduslik reljeef ja veehoidlad moodustavad romantilise maastiku.

Sel aastal toimub Jelgavas juba 25. korda rahvusvaheline jääskulptuuride festival. Osalevad skulptorid paljudest maadest. Festivali raames valmib nädala jooksul üle 50 võistlusskulptuuri ja jääobjekti. Pimeda saabudes saavad külastajad nautida sünkroniseeritud jääskulptuuride, muusika- ja valgusetendusi.

Teisel päeval külastame suursugust Rundāle lossi, Bauska lossi ja vaatame suurejoonelist Mežotne mõisahoonet.

Rundāle lossi ansambel on silmapaistvaim barokk- ja rokokoostiilis arhitektuurimälestis Lätis ning pakub vaatamiseks 43 restaureeritud ruumi, kaht paraadsaali ja avarat barokkstiilis aeda. Rundāle lossi ansambel ehitati aastail 1736–1740 Kurzeme hertsogi Ernst Johann Bühroni, Vene keisrinna Anna Joanovna soosiku suveresidentsina. Loss ehitati kuulsa Vene õukonnaarhitekti Francesco Bartolomeo Rastrelli projekti järgi.

Bauska loss asub maalilises paigas Memele ja Musa jõgede ühinemiskohas. Barokkstiilis lossi mainiti kirjalikes allikates esmakordselt 1443. aastal. See oli kindluse osa, mis ehitati Saksa ordu Liivimaa haru rüütlitele kaitserajatisena. Bauska lossi uus osa on ehitatud 16. sajandi lõpus Kuramaa hertsogi residentsiks. Barokkstiilis loss on võimalikult originaalilähedaselt taastatud. Lossi rajatud muuseumis saab vaadata ajastutruid eksponaate. Lossi parunite eluruumides jalutades näeb, mismoodi aadlisoost inimesed oma elupäevi veetsid. Bauska loss ei olnud aadlike püsielukoht, vaid peatuspaik, kus viibiti ajutiselt. Moehuvilised näevad 16.–17. sajandi  kostüüme. Kiigata saab ka kööki, mis on samuti originaalilähedaselt üles ehitatud ja varustatud kõige sellega, mida üks tolleaegne köök endas sisaldas. Lossitornist avaneb vaade lossile, jõele ja Bauska linnale.

Mežotne mõis on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Lätis. Hoone ehitati 1802. aastal tsarinna Katariina II lähikondlase vürstinna Charlotte Karpovna von Lieveni tellimusel. Mõisa projekti koos pargiga tegi Itaalia arhitekt Giakomo Quarenghi. Väga suur mõis asub Bauska lähedal Lielupe jõe paremal kaldal. Mežotne mõisas on neljatärnihotell ja väike muuseum.

Seejärel alustame Riia ja Pärnu kaudu koduteed.

Retke juhib geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel koos giidie ja muuseumi töötajatega kohtadel.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest laupäeval 03.02.2024 kell 6.30
Tagasi Tallinnas pühapäeval 04.02.2024 kell 22.30


Sõidu hind ( ekskursioonid, ööbimine koos hommikusöökiga hotellis, festivalipilet Jelgavas, muuseumipiletid) 150 eurot


Liituda saab ka Pärnust.


Palume registreerida retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 5647
6297. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Saadame kinnituse ja arve.

Arved tuleb tasuda tähtajaks.

Allikas: Looduse Omnibussi teade