Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Meil leiduvate kriitiliste maavarade väärindamine loob arvestatava majandusliku võimaluse Eestile (2024-01-22 06:25:52)


Kliimaminister Kristen Michal andis eile, 18. jaanuari kabinetinõupidamisel valitsuse liikmetele ülevaate käimasolevatest uuringutest, mille eesmärk on kaardistada Eestis leiduvad kriitilised tulevikumaavarad. Tulevikumaavarade targal väärindamisel on Michali hinnangul võimalik Eestile luua arvestatav majanduskasvu toov arenguvaldkond. 

"Eesti Geoloogiateenistus uurib põhjalikult meil leiduvaid varusid. Kriitilise tähtsusega tulevikumaavaradest leidub meil haruldasi muldmetalle üheskoos fosforiidiga. Mitmesaja meetri sügavusel kristalses aluskorras on leitud veidi kuldagi, seda siiski vähem kui teisi metalle. Suure tõenäosusega on Eesti aluskorras samasugused maagistumisvööndid kui Soomes-Rootsis, aga sügavamal. Seni aga pole Eesti aluskorra potentsiaali piisavalt uuritud," rääkis Michal.

Minister selgitas, et Geoloogiateenistuse hinnangul võib Eesti aluskorras olla esialgsetel andmetel umbes pool miljardit tonni rauamaaki, millel oleks tulevikus Eestile suur majanduslikku potentsiaal, kui selle väärindamiseks on keskkonnahoidlik viis ning uuringud kinnitaksid kaasnevate metallide esinemist kasutuselevõtuks sobivas koguses. 

„Oleme uuringute käigus saanud esmast informatsiooni, millest on juba võimalik järeldada, et Eesti aluskorras leidub tõenäoliselt ka väärismetalle," ütles ta.

Eesti Geoloogiateenistuse tulevikumaavarade ja kaasnevate ressursside uuringu üheks eesmärgiks on laiendatud Aru-Lõuna endisel karjäärialal välja selgitada efektiivse ja keskkonnasäästliku maavarade väärindamise võimalused. Laiendatud Aru-Lõuna alal leidub umbes 16 megatonni fosforiidi kontsentraati P2O5, sisaldusega umbes 30%. Sellise kontsentraadi turuväärtus on viimase viie aasta keskmiste hindade kohaselt 2,8 miljardit eurot, hetke hindadega 5,6 miljardit eurot.

Michali sõnul peaks uuring välja selgitama muuhulgas ka näiteks seda, kas Eesti fosforiidist toodetud fosforhapet oleks võimalik puhastada piisavalt, et seda saaks kasutada elektriautotööstuses LFP (liitium-raud-fosfaat) tüüpi akude tootmiseks.

„Muidugi on fosfor vaid väike, ehkki oluline sõiduauto aku osa, ent laiendatud Aru-Lõuna alal olevast fosfori kogusest võiks hinnanguliselt toota 85 miljoni sõiduauto akud, mistõttu selle varu väärtus on suur," märkis kliimaminister.

Eestis on ka teist akude komponenti, rauda. LFP akusid kasutatakse täna juba enam kui poole kõigi elektriautode tootmisel. Prognoositakse, et selliste akude osakaal kasvab 2030. aastaks 60 protsendile.

Haruldasi muldmetalle hakatakse Eestis juba lähema kahe aasta jooksul väärindama NEO magnetitehases, see tähendab, et Eestis on ainsana Euroopa Liidus juba täna selliste maavarade töötlemise kogemus.   

Uuringu esimese etapi tulemuse kohaselt leidub uuringualal väljaspool olemasolevaid mäeeraldisi ka 20-35 miljonit kuupmeetrit kõrgemargilist lubjakivi, mis vastab hinnanguliselt 20-35 aasta Harjumaa tarbimisele.

Selleks, et riigi poolt sõnastatud tingimustel oleks võimalik meil leiduvaid kriitilisi tulevikumaavarasid kasutuse võtta, loob Kliimaministeerium kontsessioonimehhanismi.

„Kontsessiooni eesmärk on tagada riigile juhtroll ressursikasutuse tingimuste määramisel ning teenida maavarade väärindamise võimalusest Eesti rahvale maksimaalne hüve loodust ja ümbruskonda hoidval viisil," selgitas Kristen Michal.

18. jaanuari valitsuskabineti kohtumisel anti kliimaministrile mandaat alustada maavarade kontsessioonimehhanismi regulatsiooni väljatöötamist ning ülesanne Kliimaministeeriumile koos  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga analüüsida, kuidas Eestis leiduvaid kriitilisi toormeid oleks võimalik tulevikus kaevandada ja väärindada viisidel, mis maksimeeriks selle kasu Eesti majandusele.

Kriitiliste toormetega seotud uuringute uusi tegevusi ja tulemusi ning maavarade kontsessiooni mehhanismi esialgset kontseptsiooni tutvustab Kliimaministeerium ja Eesti Geoloogiateenistus valitsuskabinetile uuesti hiljemalt selle aasta lõpus. 

 

Allikas: Kliimaministeeriumi teade


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

LINNUPELETUSPALL
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
TAIMEKAITSE-VAHENDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.