Aiandus.ee

Sel nädalal alustas Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus kahenädalast telekampaaniat, et juhtida ühiskonna tähelepanu vee kui elutarviliku loodusvaru säästmisele ja puhtana hoidmisele.

Telekampaania püüab suunata inimesi rohkem mõtlema sellele, mida kujutab endast säästlik tarbimine, miks see üldse vajalik on ja millist vastutust kannab üksikisik tulevastele põlvedele kvaliteetse põhjaveevaru säilimise eest.
Säästev tarbimine on seatud Eesti riigi üheks prioriteediks.

Planeedi maismaast on 60% veega puudulikult varustatud ja vähemalt kaks miljardit inimest kannatab mageveepuuduse või selle viletsa kvaliteedi all.

Eestil on õnn asuda piirkonnas, kus leiduvad rikkalikud mageveevarud. Riigi maapõues on põhjavett mitmeid kordi rohkem kui mahub Peipsi järve. Põhjavesi rahuldab Eesti veevajadusest 2/3, Tallinna ja Narva linn täiendavad oma veevarusid pinnaveekogudest.

Ometi on kuumad ja põuased suved ka Eestis hulganisti probleeme kaasa toonud: järvede veetase väheneb, jõed kuivavad ning kaevudest kaob vesi. Mitmel pool on probleemiks ka põhjaveekihtide reostumine, mis muudab kaevudest pumbatava vee joogikõlbmatuks. Leidub omavalitsusi, kes peavad oma elanike varustamiseks tsisternidega vett vedama.

Tihti peetakse põhjavee ja veekogude reostumise põhjuseks Nõukogude armee pärandit ning ohtrale väetamisele tuginenud endisaegset põllumajandusmudelit. Vähem antakse endale aru, et veevarudele kujutavad tihti ohtu ka tänased toimetused.

Kui koduses majapidamises sunnib inimesi säästma otsene majanduslik huvi, siis riigi mageveevarud põhjavee ja siseveekogude näol on tihti ohustatud inimeste läbimõtlemata või koguni hoolimatust tegevusest. Inimtegevuse tagajärjeks võib olla ulatuslik ja korvamatu reostus. Harvad pole juhud, kus kallatakse või maetakse maha põhjaveele ohtlikke jäätmeid, pestakse veekogude ääres autosid, juhitakse puhastamata reovett vargsi jõgedesse jne.

Eestis on viimastel aastatel veemajandusse suuri summasid investeeritud, seda eesmärgiga parandada joogivee kvaliteeti ja ka reovett puhastada.
Investeeringute mõju ei ole täielik, kui inimesed ei lisa sellesse oma teadlikku panust. Muutmist vajab arusaam, et veekogude ääres või põhjaveega seoses võib teha mida tahes.

Teleklipi valmimist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Telekampaania tarbeks tootis klipi OÜ Eesti Joonisfilm.
Lõiku näidatakse kuni 3. novembrini Eesti Televisioonis ja TV 3-s.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade.

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist