Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 2. jaanuar 2024 (2024-01-02 09:53:33)


Saates Aasta põllumees ja Rahva põllumees: meile on mahe loomakasvatus ainuvõimalik valik

2023. aastal pälvisid põllumajandussektoris kaks tublit naist kõrge tunnustuse: Aasta põllumeheks valiti mahe lihaveisekasvataja Airi Külvet ja rahva hääletuse põhjal sai Rahva põllumeheks mahe meierei pidaja Mirjam Pikkmets.

Aasta põllumees Airi Külvet ütles, et ökosüsteemide protsesside toimimisest on vaja rohkem rääkida. „Sellest teemast on vähe räägitud ja isegi põllumajandusmaastikul vajab see rohkem selgitamist, et tekkiks ühtne arusaam,” rääkis veiste portsjonkarjatamise eestvedaja Külvet.

„Loomakasvatuses on alati olnud veel teisi aspekte ja kunagi pole olnud küsimus loomas, vaid viisis kuidas loomi kasvatatakse. Näiteks kariloomade looduslikul- ja püsirohumaadel kasvatamisega toome põllumajanduskeskkonda rohkem elurikkust, seome süsinikku mulda ja ka loomade tervis on kordades parem,” kinnitas ta.

Mahe lambakasvataja ja meierei perenaine Mirjam Pikkmets on seda meelt, et tarbijale ongi vaja rohkem rääkida, mismoodi toit taldrikule jõuab ja kuidas loomad kasvavad.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel. 

 

 

Eesti piimaveiste tipptase on hea ekspordi argument

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on juhtpartner rahvusvahelises projektis “BreedExpo2”, kus koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Soome ning Läti partneritega laiendatakse ekspordivõimalusi nii piima- kui lihaveiste aretusmaterjalile, seemenduse oskusteabele, tõuaretuses kasutatavatele töövahenditele ja seadmetele ning samuti tõuloomadele. Projekti fookuses on kolm riiki: Aserbaidžaan, Usbekistan ja Türgi.

Lõppemas on projekti esimene aasta, kus on sõlmitud kontakte ja külastatud loomakasvatusettevõtteid Asebaidžaanis ja Usbekistanis. Samuti osalesime Taškendis toimuval põllumajandusmessil AgroUzbekistan 2023. Loomade vahendusega tegelevad ettevõtted mõlemas riigis tõid välja Eesti piimaveiste väga eeskujulikud toodangunumbrid, milliseid nad ei olnud teistest riikidest varutud loomade puhul juba esimesest laktatsioonist kogenud. Märkimist väärib, et Usbekistanis oli suur huvi eesti punase tõu vastu, kes oli jäänud silma, kui hea kohaneja sealsetes kliimaoludes. Mõlemat riiki ühendavaks jooneks on piima nappus ning riiklik suund loomakasvatussektori tugevdamisele mistõttu loomade ostu osaliselt ka toetatakse. Seega võib näha sealsel turul nõudluse kasvu kõrge kvaliteediga piimakarja järele.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel. 

 

 

 

Kuula meenutust: suvine söödapuudus mõjutas enim veisekasvatust

Selle aasta ekstreemsed suveilmad andsid tugeva vastulöögi lihaveiste kasvatusele. Kvaliteetsest söödast algab kõik – loomade heaolu ja tervis sõltub suuresti sellest mida me talle söögiks anname. Piima kvaliteet sõltub jällegi looma tervisest ja sellest kuidas loom ennast tunneb. Seega jälgib  loomakasvataja mitmeid andureid ja andmeid, et olla pidevalt kursis farmiloomade heaolu ja tervisega.

Suvised söödaraskused panid nii mõnegi loomakasvataja vähendama oma loomade arvu karjas või loobuti hoopis loomapidamisest. Kuigi hilisemad vihmased ilmad aitasid silotaimede kasvule kaasa, oli kahju juba sündinud.

Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko ütles, et loomade arvukus on tublisti vähenenud ja kurvastav tõik on see, et tõuloomakasvatus ise on Eestis alles paarkümmend aastat vana. „Oleme suutnud karju suurendada ja nüüd ühel hetkel hakkame neid vähendama,“ osutas Bulitko.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

 

 

 

Kuula saadet: ühistegevus Eestis võiks olla veelgi aktiivsem

Kuigi ligi pooled Eestis tegutsevatest põllumajandusühistutest on väikesed, kuni viie liikmega, ei saa ühistute kasutegurit kuidagi alahinnata. Ühise eesmärgi nimel tegutsemine annab suure eelise, eriti kui endal ressursse napib. Pealegi pole sageli üksi tegemisel sellist koosloomise jõudu taga, kui mitmekesi tegutsedes.

Heaks näiteks on teraviljakasvatajate ühistu KEVILI, kelle liikmete arv on üle 180-e. KEVILI nõukogu esimees Andres Oopkaup on seda meelt, et seni kuni liikmeid koheldakse ühetaoliselt ja ühistu liikmel on konkreetne kasu liikmeks olemisest – need ühistud ka toimivad.

Eesti Tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et kogu tõuaretusvaldkond on Eestis ühistegevuse põhiline ja seda sama mudelit kasutatakse ka mujal Euroopa riikides.

Saaremaa Piimaühistu ja Piimatööstuse nõukogu esimees Tõnu Post sõnas, et ühistuline tegevus on Eesti põllumajanduses väga vajalik. „Ühistu annab liikmele võimaluse olla stabiilne ja saada oma saaduste eest keskmist hinda. Tähtis pole mitte ülemiste tippude püüdmine vaid alumiste tippude vältimine,“ lausus ta.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

 

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

LINNUPELETUSPALL
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
TAIMEKAITSE-VAHENDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.