Jaanus Murakas: kaasaegses piimatööstuses mõeldakse mitu aastat ette

Tänavu suve lõpus avatud Paide uut piimatööstust ei nimetata asjata sajandi ehituseks. E-piim juht Jaanus Murakas ütles olukorda kommenteerides, et Baltikumis töötab väga palju piimatööstusi, mille ehitusaasta jääb eelmise sajandi algusesse. „Taasiseseisvumise ajast saadik polegi Eestisse ehitatud täiesti uut piimatööstust, seega oleme tõesti üsna unikaalsed,“ lausus “Põllult taldrikule” saates Murakas 100 miljonit eurot maksma läinud tööstuse kohta.

Jaanus Muraka sõnul muudab piima väärtuslikuks tema kolm põhikoostisainet: valk, rasv ja vadaku suhkur ehk laktoos. Vadak sisaldab ka vadaku proteiine, mis on väga väärtuslikud, seetõttu kasutavad vadaku proteiinijooke kulturistid ja kõik need, kellel on vaja oma musklit ilusaks kasvatada. „See on tõesti hästi kiiresti ainevahtusse imenduv valk, millest tehakse ka imikutele piimajooki. Vadaku filtreerimine ja vadakust väärtuslike komponentide välja võtmine on üks piimatööstuse innovatsioone,“ selgitas  Murakas „Põllult taldrikule“ podcastis.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel. 

Roomet Sõrmus: konkurentsis püsimine on Eesti toidutootjatele suur väljakutse

Põllumajandus-Kaubanduskoda külastas koja endine juht Roomet Sõrmus, kellele andis koja auliikme märgi ja tunnistuse kätte EPKK juhatuse esimees Ants Noot. Sõrmus ütles aumärki vastu võttes, et Eesti toidutootjate ekspordipotentsiaal on kõrge just tänu puhtale toodangule ja keskkonnale, mis võrreldes muu maailmaga on üsna unikaalne.

Kojas toimus pidulik tunnusmärkide üleandmine kahele varasemalt tunnustuse pälvinud inimesele: Roomet Sõrmusele ja Vevo Olevsoole. Koja auliikme märk anti Sõrmusele üle tagant järele, kuna sügisel toimunud tunnustamissündmuse ajal viibis Sõrmus tööülesannete tõttu Saksamaal. EPKK auliikme tunnistust ja märki üle andes meenutas koja juht Ants Noot auliikme statuuti ja ütles, et Põllumajandus-Kaubanduskoja auliige võib olla isik, kes oma aktiivse tegevusega on kaasa aidanud koja eesmärkide saavutamisele ning kes omab koja arengus ja tegevuses olulist kohta ja tähendust. “Kui tänavu sügisel toimus auliikme arutelu, siis oli otsus üsna kiire ja üksmeelne. Roometi viieteistaastane panus koja arengusse ja pühendumus on olnud märkimisväärne,“ tõdes Noot.

Roomet Sõrmus, kes töötab Berliinis Eesti saatkonnas majandusnõunikuna, tänas koja töötajaid saadud tunnustuse eest ja ütles, et Eesti põllumeeste ja toidutootjate mured lähevad talle endiselt korda. Ka praeguses töös puutub ta kokku nii põllumajanduspoliitika kui toidusektori ekspordi teemadega. Sõrmuse sõnul näeb ta Eesti toidu ekspordil suurt potentsiaali, kuigi väljakutsed rahvusvahelises konkurentsis edukalt toime tulla on suured.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel. 

Pääsukesemärgi hindamisel tegid võidukäiku fermenteeritud tooted

Toidutootjad avastavad uuesti ammutuntud vana ja seekordsele detsembris toimunud Pääsukesemärgi hindamisele saadeti mitmeid hapendatud tooteid, mis said hindamiskomisjonilt kõrge hinnangu.

Seekordsele Pääsukesemärgi toodete hindamisele saadeti rekordarv tooteid. „Tootjad mõistavad aina enam, et poodides aitab ostjatel teha paremaid valikuid toidumärgis, mis annab teada, et toode on valmistatud eestimaisest toorainest ja toodetud Eestis. Ehk just seetõttu oli hindamisele saadetud toodete hulk nii rikkalik,“ kommenteeris Põllumajandus-Kaubanduskoja projektijuht Janne Viisma esitatud taotlusi.

Hindamine viidi läbi TFTAK (Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus) sensoorika laboris.  TFTAK Funktsionaalsete toitude ja jookide arenduse suunajuht Rain Kuldjärv ütles hindamisjärgselt, et seekordne hindamine näitas taas, et meie kohalikud toorained on ideaalsed maitsvate ja tervislike toitude ja jookide valmistamiseks.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Brüsseli metsaseire määrus tasalülitab meie iseolemise õiguse

Euroopa Liidus on liikmesriikide metsapoliitika nende endi kujundada, sest aluslepingutes metsandust eraldi välja toodud ei ole. See tähendab, et Euroopa Komisjon ei saa selles valdkonnas õigusakti algatada. Lisaks on Euroopas kasutusel nii subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte, mis lihtsustatult tähendab, et liidu sekkumine on õigustatud juhul, kui liikmesriigid ei saa mingil põhjusel kavandatavate meetmete osas hakkama ning on ilmne, et neid saab saavutada paremini just liidu tasandil.

Üheks ilmekaks näiteks kuidas need aluspõhimõtted prügikasti visatakse on Euroopa Komisjoni poolt avaldatud siduv metsaseire määruse ettepanek. Soovitakse ühtlustada kõikide liikmesriikide metsandusandmete kogumist sh hakkab Komisjon neid andmeid nõudma liikmesriikidelt ka endale. Vajadust põhjendatakse sellega, et Euroopa Liidul on keeruline kontrollida oma seatud nõuete täitmist, kuna riigiti on definitsioonid, metoodikad ja andmete kogumise mahud liialt erinevad. Samuti väidetakse, et ühtsetel alustel keskvõimule allutatud metsa andmete kogumine aitavat toetada biomajanduse ja maaelu arenguga seotud poliitikaid. Viimase osas on näiteks Euroopa Kontrollikoda toonud aga välja, et metsa-alade rahastamise osakaal on eelarvest üliväike – vähem kui 1% põllumajanduspoliitika eelarvest[1]. Metsamaa moodustab Euroopa maismaast aga umbkaudu 40%. Samuti aitavat määrus toetada uusi ärimudeleid, digitaalsete seireteenuste arendajaid ja kogu sellekohast turgu. Regulatsioonide ja suureneva bürokraatiaga teenuste arengu ja turgude toetamine tundub minule isiklikult ääretult äraspidine lähenemine.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.