Oluline info

   Otsetoetused makstakse klientidele välja aasta lõpuks

PRIA poolt makstavad otsetoetused jõuavad aasta lõpuks taotlejateni. Käesoleval aastal taotles erinevaid otsetoetusi üle 13 tuhande põllumajandustootja. Taotlejatele makstakse aasta lõpuks välja ligikaudu 140 miljonit eurot.

PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ütleb, et kuigi pidime 2715 taotleja otsuste tegemise tähtaega pikendama, siis oleme igapäevaselt teinud tööd selle nimel, et põhisissetuleku, ümberjaotatava ja noore põllumajandustootja toetus, tera- ja kaunvilja kasvatamise, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus, piimalehma kasvatamise, ammlehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus jõuaksid taotlejateni võimalikult varakult. „Nagu me ka klientidele saadetud kirjas ütlesime, et otsused tehakse esimesel võimalusel, siis saan täna öelda, et klientidele, kellel on taotlustega ja nõuete täitmisega kõik korras, makstakse toetusraha välja hiljemalt aasta lõpuks. Uude aastasse jääb orienteeruvalt paarisaja taotleja otsuse tegemine, sest nende taotlused vajavad põhjalikumat läbivaatust ning koostööd kliendiga – see on olnud ka eelnevatel aastatel tavapärane. PRIA palub kõigil klientidel, kellele on saadetud PRIAst järelepärimine, neile esimesel võimalusel vastata,“ lisab Tanel Trell.

   Jaan Kallas hindab PRIA senist stabiilsust kõrgelt

2023. aasta detsembri lõpus saab läbi pikaaegse PRIA peadirektori Jaan Kallase ametiaeg. Jaan Kallas alustas PRIAs tööd veebruaris 2007. 17 aasta jooksul on aset leidnud palju muutusi ning asutus on teinud läbi suure arengu, läbitud on kaks programmperioodi üleminekut. Ka tulevikuplaanid, millega veebruaris alustav uus peadirektor Margus Noormaa edasi saab liikuda, on innovaatilised ja tulevikku vaatavad.

Küsisime Jaan Kallaselt, kuidas möödus tema peadirektoripõli ning millega hakkab ta sisustama oma väljateenitud vaba aega.

Palun räägi, millised olid Su mõtted ja plaanid, kui Sa esimest korda PRIA uksest sisse astusid?

Ma oma 17 aasta taguseid mõtteid enam nii väga ei mäleta, kuid selgelt on meeles emotsioonid ja tunded. Mul oli enne ametisse asumist kindlasti kerge ärevus, aga rohkem oli ootusrõõmu, sest Mati Kermas [PRIA esimene peadirektor – toim.] oli mind väga põhjalikult ette valmistanud.

Just Mati aitaski mul organisatsiooni hoogsalt sisse elada. Ametisse asudes oli mulle juba palju nüansse teada, aga andsin endale aru, et vähemalt aasta kulub kindlasti enne, kui kõigest klaar pilt ette tuleb. Pidin endale selgeks tegema, et just Euroopa õigus on suuresti makseagentuuri toimimise aluseks.

Esimeseks plaaniks oligi, et teen endale kõik teemad üksipulgi selgeks ning seejärel alles asun põhjalikult tööle.

   Oluline info loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse taotlejatele

2023. aastal sai esmakordselt taotleda loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetust (edaspidi KMN). Toetust antakse karjatervist edendavate tegevuste elluviimise eest viiel järjestikusel kalendriaastal ehk KMN on 5-aastase kohustusega toetus.

KMN toetuse saamiseks peab taotleja kogu 5-aastase kohustuseperioodi jooksul koguma oma tegevuskoha kõigi piimatõugu veiste kohta karjatervise andmeid ja koostama tegevuskoha kohta igakuiselt karjatervise protokolli, mida tuleb säilitada kuni kohustuseperioodi lõpuni. Alates 1. jaanuarist 2024 peab taotleja hakkama karjatervise protokolli märgitud karjatervise andmeid PRIAle esitama e-PRIA kaudu. Nõue kehtib nii nendele taotlejatele, kes võtsid kohustuse 2023. aastal kui ka nendele, kes plaanivad kohustuse võtta 2024. aastal. Andmed tuleb PRIAle esitada iga kuu kohta hiljemalt järgmise kuu seitsmendaks kuupäevaks. See tähendab, et 2024. aasta jaanuarikuu kohta kogutud karjatervise andmed tuleb esitada 1.-7. veebruari, veebruarikuu andmed 1.-7. märtsi jooksul jne. Taotlejad, kes võtsid KMN kohustuse 2023. aastal, ei pea tagasiulatuvalt 2023. aasta kohta kogutud andmeid esitama, kuid 2023. aastal kogutud andmed peavad olema taotleja majapidamises kättesaadavad kuni kohustuseperioodi lõpuni.

e-PRIA vastav teenus avatakse klientidele jaanuaris 2024. Oluline on tähele panna, et kuna karjatervise andmeid kogutakse kuupõhiselt, siis enne 1. veebruari ei saa andmeid PRIAle esitada. Seega saab jaanuarikuu kohta kogutud karjatervise andmed esitada 1.-7. veebruaril 2024. Soovitame andmete esitamist mitte jätta viimasele päevale, sest kui esitamise käigus ilmneb vajadus andmete täpsustamiseks, ei pruugi olla võimalik andmeid tähtaegselt esitada. Karjatervise andmete esitamine e-PRIA kaudu on üks KMN toetuse nõuetest. Kui andmete esitamisega hilinetakse, vähendatakse taotlejale määratavat toetussummat.
 

   Uuest aastast muutuvad koolikava toetuse määrad

2024. aastast muutuvad koolikava toetuse määrad puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumiseks. Alates 1. jaanuarist 2024 on koolikava toetuse määraks piima ja piimatoote pakkumise eest 0,06 eurot ning puu- ja köögivilja pakkumise eest 0,04 eurot lapse kohta õppepäevas.

Toetusmäärade muutmisega eelistatakse joogipiima ning värsket puu- ja köögivilja ning piiritletakse eelarve kulude kasvu. Õppeaastal 2022/2023 taotleti iga koolikavas osalenud koolilapse kohta puu- ja köögiviljatoetust 0,043 eurot ning koolipiimatoetust 0,057 eurot päeva kohta. Tuginedes nendele arvudele viiakse uued määrad vastavusse tegeliku olukorraga.

Uued toetusmäärad hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2024 koolikava raames pakutavatele toodetele. Kuni 31. detsembrini 2023 pakutavate toodete eest makstakse toetust seni kehtinud toetusmäärade alusel.
 
Koolikava toetuse tingimustega saate täpsemalt tutvuda siin.

Asjakohase Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteate leiab siit.

  Mida näitasid 2023. aasta pindala- ja loomatoetuste kontrollid

Uue programmperioodi pindalapõhiste toetuste taotluste kontrollimisel kasutatakse pinnaseiret. Pinnaseiresüsteemi kasutuselevõtt on suurim muudatus pindalapõhiste toetuste tööprotsessis kogu toetuste jagamise ajaloo vältel. Kohustus seirata kõiki toetusaluseid põlde tuleneb Euroopa Liidu nõuetest ja 2023. aastal rakendas PRIA pinnaseiret täies mahus esimest korda. 

Kui varem kontrolliti kohapealsetes kontrollides 5% valimisse sattunud põldudest, siis nüüd vaadeldakse nõuete täitmist kõigil taotlusalustel põldudel, mida on kokku ligi miljon hektarit.  Põldudel läbi viidavaid põllumajandustegevusi hinnati maist septembrini. Pinnaseiresüsteem kasutab andmeid, mida saadakse satelliidipiltide analüüsist. Kui põllu kohta pinnaseire abil kogutud info ei olnud hindamiseks piisav, kasutati lisaks Maa-ameti ortofotosid, küsiti taotlejatelt lisainfot fotoäpi Iva abil ja paluti taotlejatelt põlluraamatute väljavõtteid. Kõik sellised võimalused vähendasid suurel hulgal kohapealsete kontrollide hulka.

Uuel perioodil on taotlejal võimalus ka taotlust vastavalt tegelikule olukorrale muuta, samuti toetuse taotlemisest loobuda. Võrreldes seni kehtinud süsteemiga ei too pinnaseire puhul sellised tegevused kaasa toetuse vähendamist. Taotlejale anti pärast kontrolli teada, kui tal on võimalik taotlusel olevad andmed üle vaadata ning mis ajaks ta saab vajadusel muudatused teha. Vaatamata sellele, et taotlust oli võimalik muuta ka pärast kontrolli, oli siiski ka neid, kes seda võimalust ei kasutanud. Kahjuks võib see kaasa tuua toetuse vähendamise. Hea meel on tõdeda, et pinnaseire läks ilusasti tööle ja enamus taotlejaid tuli kaasa nii fotoäpi Iva kasutamisega kui ka muudatustaotluste esitamisega. Kogu pinnaseire eesmärgiks on tihe koostöö taotleja ja PRIA vahel.
 

  Erakorralist toetust taotleb 1770 põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevat ettevõtjat

13. detsembril lõppes põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju hüvitamiseks mõeldud erakorralise toetuse taotluste vastuvõtt. Esialgsetel andmetel esitas taotluse 1770 ettevõtjat.

Kõige rohkem taotlejaid on Saaremaalt (297), järgnevad Pärnumaa (238) ja Võrumaa (146).

Piimatootmise valdkonnas esitati 274 taotlust, lamba- ja kitsekasvatuse valdkonnas 491 taotlust, lihaveisekasvatuse eest küsib toetust 1080 taotlejat ning õuna- ja sõstrakasvatuse eest 104 taotlejat. Kuna taotleja võis toetust taotleda mitmest valdkonnast, siis erineb erakorralise toetuse saajate koguarv valdkondade summaarsest toetusesaajate arvust. 

  Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 194 noort ettevõtjat

29. novembril lõppes PRIAs põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluste vastuvõtt. Lõppenud taotlusvoorus esitati täpsustatud andmetel rekordiliselt 194 taotlust ning toetust taotletakse kokku üle 11,5 miljoni euro. Seekordse vooru eelarve on 4,96  miljonit eurot.

Enim taotlejaid on sel aastal Tartumaalt (41), järgnesid Võrumaa (22) ja Raplamaa (19).

Esialgsed hindamistulemused avaldatakse PRIA kodulehel jaanuari alguses. Otsused toetuse määramise või mittemääramise kohta kinnitab PRIA hiljemalt 26. veebruaril 2024. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) maksab PRIA välja 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Teine osa makstakse kliendile kolme kuu jooksul pärast äriplaanis kavandatud kõigi tegevuste elluviimist ning nõuetekohaste dokumentide esitamist.

  29. novembril lõppes põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt

15.–29. novembrini sai esitada keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse (MAK meede 4.2.2) ning tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse (MAK meede 4.2.3) taotlusi.

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse eesmärgiks on aidata kaasa toodete töötlemise osakaalu suurendamisele ja töötlemise efektiivsuse tõstmisele, mis suurendaks toodete konkurentsivõimet nii sise- kui ka välisturgudel.

Taotlusvooru eelarve on neli miljonit eurot. Esitati neli taotlust toetuse kogusummas 964 262 eurot. 
 

Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse eesmärgiks on ühistegevuse soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu parandada ühistute ja muude ettevõtjate omavahelist koostööd.

Taotlusvooru eelarve on kolm miljonit eurot. Esitati kolm taotlust toetuse kogusummas 1 280 469 eurot.
 

  
Otsused taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb PRIA hiljemalt 25. märtsiks 2024. aastal.

  Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse eelarvele lisandus veel 9,5 miljonit eurot

Käesoleva aasta kevadel (22. märtsist 5. aprillini) võeti vastu põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse (MAK 2014–2020 meede 4.1) taotlusi. Kokku esitati 542 taotlust ning toetust taotleti kogusummas 70 105 332 eurot. Taotletud toetuse summa ületas taotlusvooruks ettenähtud eelarvet, mis oli 27 532 000 eurot.
 
20. juulil 2023 allkirjastas regionaalminister eelarvekäskkirja muudatuse, millega tõsteti  taotlusvooruks ettenähtud eelarvet 5,2 miljoni euro võrra  ehk 32 732 000 eurole. Seoses lisandunud eelarvega pikendas PRIA otsuste tegemise tähtaega kuni 30. novembrini 2023. 29. novembril allkirjastas regionaalminister uue eelarvekäskkirja muudatuse, millega tõsteti 2023. aasta taotlusvooru eelarvet veel 9,5 miljoni euro võrra ning praeguseks on taotlusvooru eelarve kokku 42 232 000 eurot.
 
Maaelu arengukava programmiperiood 2014–2020 hakkab lõppema ja mitmete toetusmeetmete eelarvetest on vabanemas veel rahalisi vahendeid. Ministeerium planeerib neid vabanevaid vahendeid veel lisada kevadise taotlusvooru eelarvesse.
 
Seoses lisanduva eelarvega jätkab PRIA taotluste menetlust paremusjärjestuse alusel ning teeb lisandunud eelarve piires taotluse rahuldamise otsused nõuetele vastavatele taotlustele esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 15. aprilliks 2024.
 
Täpsemat infot toetuse kohta leiab PRIA kodulehelt ja meetme määrusest.

  Investeeringute teostamisega seotud tähtaegadest

Investeeringutoetuste saajatel on projektide elluviimiseks reeglina aega kaks aastat alates PRIA poolt taotluse rahuldamisest. Taotluses lubatud tegevused tuleb teostada maaeluministri määruses sätestatud tähtajaks. Mõne meetme konkreetse taotlusvooru osas on minister määrusi muutnud ja tähtaegu pikendanud, kuid programmperioodi 2014–2020 lõpu lähenedes muutuvad võimalused tähtaegu pikendada üha väiksemaks.

Toetuse saajad, kes on saanud taotluse rahuldamise otsuse, kuid teavad kindlalt, et siiski ei soovi planeeritud investeeringuid ellu viia, saavad toetusest loobuda, esitades sellekohase avalduse PRIAle. Avalduse esitamiseks ei pea ootama tegevuste elluviimise tähtaja saabumist. Avaldus tuleb esitada siis, kui on selgunud asjaolud, mis tingivad projektis planeeritud tegevuste teostamata jätmise ning on olemas kindel teadmine, et projekt jääb ellu viimata. 

Pane tähele! Tähtajad võivad taotlusvoorude lõikes erineda – palume kindlasti jälgida, millised on tähtajad konkreetse projekti elluviimiseks.


MAK meetmete investeeringute teostamise tähtaegade kohta saate lugeda siit.

EMKF meetmete investeeringute teostamise tähtaegade kohta saate lugeda siit.

  MESi laenutaotlusi saab varsti esitada e-PRIAs

Alates 2024. aasta jaanuari teisest nädalast võtab Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) sihtfondide laenutaotlusi vastu e-PRIAs. Peagi saab e-PRIAs esitada maaelu arengukava 2014–2020 (MAK),  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 (EMKF) ja Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rahastamisvahendite laenutaotlusi.
 
Vajadusel saab laenutaotluse esitamiseks kasutada PRIA maakondlike teenindusbüroode kliendiarvuteid. Büroo külastamisel palume eelnevalt broneerida aeg kas PRIA kodulehel või helistades tööpäevadel vahemikus 9.00–16.00 teenindusbüroo telefonil. PRIA teenindusbüroode teenindusaeg on esmaspäevast kolmapäevani kell 9.00–16.00.
 
Täpsemalt saab laenutingimuste kohta lugeda MESi kodulehelt. MAK rahastamisvahendi laenu võimalustest ja tingimustest on pikemalt juttu ka PRIA kodulehel infokeskuse rubriigis „Rahastamisvahendid investeeringute planeerijale“.

  Taavi Tamm on aasta sisekoolitaja 2023 nominent

PRIA teenusdisaini nõunik Taavi Tamm on aasta sisekoolitaja 2023 osalise ajaga sisekoolitaja kategooria nominent. Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit (ESAL) korraldas üle-eestilist aasta sisekoolitaja konkurssi üheksandat aastat.

Tamm ütles pärast tunnustuse vastuvõtmist, et tal on selle üle äärmiselt hea meel. „Mulle teeb juba see rõõmu, et meie meeskonnal tuli üldse idee mind kandidaadiks esitada. ESALi poolt nomineerituks saamine annab aga eelkõige iseendale ekspertidepoolse kinnituse, et järelikult olen viimased kümmekond aastat isehakanud koolitajana tegutsedes midagi päris õigesti teinud,“ selgitas Tamm värske tunnustuse väärtust. Tunnustuse kohta leiab rohkem teavet ESALi kodulehelt.
 

  PRIA klientide Nõukoja liikmed kohtusid Tartus

5. detsembril toimus järjekordne PRIA Nõukoja kohtumine. Sel korral saadi kokku Tartus ja kohtumise eesmärk oli koguda tagasisidet teostatud, käimasolevate ja planeeritavate tegevuste osas ning seada uusi sihte.

Kohtumine oli peadirektor Jaan Kallase ametiaja viimane, seega heideti pilk ka minevikku ning tehti kokkuvõtteid ühiselt läbitud teekonnast.

  Huvitavat lugemist

14. detsembril ilmus Maalehes artikkel „Kuidas on läinud uue programmperioodi otsetoetuste jagamise esimene aasta?“. Artiklit saab lugeda siit.

Detsembri alguses ilmus Põllumehe Teataja, mille artiklis „PRIA tempokas detsember“ annavad otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell ja registrite osakonna juhataja asetäitja Kristi Võikar ülevaate PRIA detsembrikuistest tegemistest ning toimetamistest. Artiklit saab lugeda siit.

Postimehe novembrikuu erinumbris „Silmapaistev põllumajandus“ ilmus Gerli Ramleri artikkel „Järgmisel aastal on PRIA valmis kuni 400 miljoni euro väljamaksmiseks“. Loe artiklit siit! 

Lõppenud, käimasolevad ja saabuvad taotlusvoorud

Vaata lõppenud voorude tulemusi  siit

 Vaata käimasolevate ja saabuvate taotlusvoorude infot  siit

Käesoleva aasta toetuste planeeritud ajakava asub PRIA kodulehel.
Voorude kuupäevad täpsustuvad jooksvalt.

Hea teada

Uudiseid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist

 Maa- ja Ruumiameti loomine sai hoo sisse
 Kalurid saavad digipöördeks rohkem aega
 Uus aasta toob Euroopa Liidu koolikava toetuses muudatusi