18. detsembril 2023. a.  jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid ühisele positsioonile Euroopa Komisjoni uue pakendite ja pakendijäätmete reguleerimise ettepanekus. See on esimene verstapost täpsemate reeglite kokkuleppimises pakendite ja pakendijäätmete valdkonnas. Kokkuleppe fookuses on korduskasutatavate pakendite ja ringmajanduse edendamine kui mõjusaim pakendiprügi vähendamise viis. Eesti, seistes silmitsi samade probleemidega, toetab sõlmitud kokkulepet. 

Iga eurooplane tekitas 2021. aastal ligikaudu 190 kg pakendijäätmeid. Pakendamine on üks peamine esmaste materjalide kasutamise põhjus ning uuringud näitavad, et 40% Euroopa Liidus kasutatavast plastist ja 50% paberist kulub just pakenditele. Kui midagi ette ei võeta, tekib Euroopa Liidus 2030. aastal pakendijäätmeid ligi 20% ja plastpakendijäätmeid 46% rohkem kui praegu. Sellest tulenevalt jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid ühisele kokkuleppele mitmete uute nõuete osas pakenditele ja pakendijäätmetele. 

Määruse üldine eesmärk on seada konkreetsed eesmärgid pakendijäätmete vähendamiseks kuni aastani 2040. Samuti soovitakse keelustada tarbetu pakendamise lõpetamiseks teatud pakendid nagu näiteks minišampoonipudelid ja muud hotellides kasutatavad väikepakendid. Lisaks seatakse plastpakenditele, näiteks karastusjookide pudelitele, minimaalsed ringlussevõetud materjali sisalduse kohustused ja vähendada tuleb ohtlike ainete kasutamist pakendites. Pakenditele nähakse ette ka selgemad ja tarbijaid paremini informeerivad märgistusnõuded, samuti viiakse nendega kooskõlla pakendikonteinerite märgistus. Restoranid, kohvikud, kauplused ja teised, kes müüvad koheseks tarbimiseks mõeldud toitu karbiga kaasa, peavad hiljemalt 2040. aastaks teatud hulga oma toidust müüma korduskasutatavas või taastäidetavas pakendis. 

Tehtud kokkulepe annab kinnitust ka sellele, et Eestis on esimesed õiged sammud juba astutud. Ettepaneku kohaselt soovitakse üle Euroopa hakata 2029. aastaks juurutama pandipakendi süsteeme, milles Eesti on enda süsteemiga juba paljudele liikmesriikidele eeskujuks. Lisaks jõustub alates 2024. aasta jaanuarist üle Eesti nõue kasutada avalikul üritustel üksnes korduskasutatavaid nõusid. 

Vastu võetud ettepanekute jõustumisega väheneks oluliselt ülepakendamine ja tarbijal oleks suurem valik teha juba ostu hetkel keskkonnasõbralik otsus. Ettevõtete jaoks tähendab kokkulepe täpsemaid nõudmisi pakendite disaini ja materjalide osas. Taaskasutuse eesmärkide seadmine võib nõuda ka ärimudelite kohandamist ja täiendavaid investeeringuid uutesse süsteemidesse ja tootmisprotsessidesse, millega riik ei jäta ettevõtteid üksi. Euroopa Liidu tõukefondide lähiaastate toetusraha kogumahus 111 miljonit eurot ringmajanduse ja ressursitõhususe valdkonnas on suunatud valdkonna kui terviku lahendamisele. Muuhulgas antakse toetust näiteks jäätmetekke vähendamisele läbi pakendidisaini ja ka ringlussevõtu taristu investeeringutele. 

Uued pakendite ja pakendijäätmete reguleerimise ettepanekud loovad ka uusi võimalusi innovatsiooniks ja tööhõiveks. Ainuüksi korduskasutuse edendamine peaks tooma korduskasutussektoris 2030. aastaks Euroopa Liidus juurde rohkem kui 600 000 töökohta, millest paljud luuakse kohalikes väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. See tähendab lisatöökohti ka Eestis. 

Järgmised sammud hõlmavad Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja Parlamendi vahelisi läbirääkimisi, et koostöös kujundada määruse lõplik tekst. Eesti jätkab aktiivset osalemist nendes läbirääkimistes ja töötab välja konkreetseid plaane määruse rakendamiseks, et saavutada nii riiklikud kui ka üle-euroopalised eesmärgid. 

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade