Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Rail Balticu Pärnumaa trassi planeering on kooskõlastamisküps (2023-12-19 08:31:16)


Foto: Rail Balticu Pärnumaa sinine-kollane-roosa trass

Pärnumaal on Rail Balticu eelistatud sinine-kollane-roosa trassialternatiivile valminud planeeringulahendus, hinnatud on kaasnevad mõjud ja välja on selgitatud metsisele ebasoodsa mõju kompenseerimiseks vajalikud tegevused.   

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium edastas Rail Balticu planeeringu koos Natura ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega ning Natura hüvitusmeetmete kavaga kooskõlastamiseks valitsusasutustele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, Pärnu linnale ning Häädemeeste ja Saarde vallale. Nii looduse kui ka inimeste seisukohast parim sinine-kollane-roosa trass kulgeb Rabaküla servast läbi Ilvese küla hõredalt asustatud piirkonna, Kõveri külas piki Ura jõge, kirde-edela suunas läbi Laiksaare ja Nepste külade, Krundiküla idaosas liitub varem planeeritud trassiga. Novembris tutvustas ministeerium lauale jäänud trassi ja edasisi tegevusi Pärnumaa kohalikele elanikele.

„Kooskõlastamisega  soovime kinnitust sellele, et planeering vastab kõigile kehtivatele seadustele, normidele ja muudele nõuetele ning saaks heakskiidu kõigilt asjaomastelt asutustelt. Teisalt ootame veel ka sisulist tagasisidet lahendusele ja selle mõjudele, mille põhjal vajadusel kooskõlastamisjärgselt materjale täiendatakse,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigi planeeringute valdkonnajuht Eleri Kautlenbach. „Lisaks trassi kulgemise kirjeldusele oleme planeeringu lahenduses välja toonud konkreetsed tegevused, vähendamaks kohalikele elanikele raudteega kaasnevat müra, kuidas tagada liiklusohutus ja ka keskkonna hea seisund, sh metsise arvukus pärast trassi välja ehitamist. Näiteks näeme, et riigi maadele tuleks moodustada 11 uut metsise püsielupaika kogupindalaga 4371 hektarit. Püsielupaigad saaksid tulevikus olema Natura 2000 võrgustiku osaks,“ täpsustas Kautlenbach.

Kooskõlastusi ootame 30 päeva jooksul. Pärast valitsus- ja riigiasutuste ning omavalitsuste kooskõlastusringi saavad materjalidega tutvuda ja nende kohta arvamust avaldada kõik planeeringust huvitatud isikud. Eeldatavalt toimub see järgmise aasta esimeses pooles.

Lisainfo planeeringusse valitud trassi ja selle mõjude kohta: 
Eksperdid valisid Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa lõigus välja vähimate
mõjudega trassi | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)

 

PLANEERINGU LISAINFO

  1. Miks Rail Balticut kavandatakse?

Eestis ja ka Balti riikides on Rail Baltic üks olulisemaid taristu projekte, mille rajamine täidab mitmeid Eesti riigi jaoks avalikes huvides seatud pikaajalisi eesmärke. Elektrifitseeritud Rail Balticu rajamisega kaasneb keskkonnahoid, kuna kaupade ja inimeste liikumisega maanteelt raudteele väheneb maanteetranspordist tulenev õhu- ja mürasaaste ning süsinikuheide. Kaasneb ka positiivne mõju inimeste tervisele, kuna õhuheitmeid on vähem ning suureneb liiklusturvalisus, sest raudteeliiklus on umbes 30 korda turvalisem kui autodega liiklemine. Samuti parenevad inimeste ja kaupade liikumisvõimalused. Seeläbi avarduvad hariduse- ja tööjõuareaalid, tugevneb Eesti konkurentsivõime kasv ja majandusareng.

  1. Mida Rail Balticu planeeringuga planeeritakse?

Rail Balticu eelistatud sinine-kollane-roosa trassialternatiivile on koostatud planeeringulahendus, mis näeb ette raudtee arendamise põhimõtted, sh keskkonnakaitselised meetmed. Näiteks nähakse ette:

  • raudtee ehitamiseks 350 m laiuse trassikoridori. Raudtee projekteerimisel selgitatakse välja, kus selles trassikoridoris raudtee koos kaitsevööndiga täpselt paiknema hakkab. Raudtee maavajadus koos kaitsevööndiga on 66 meetrit.

  • Surju (Saarde vald) ja Urissaare (Häädemeeste vald) lähistel kohalikud peatused koos juurdepääsuteedega.

  • eritasandilised ristumised veekogude ja teedega. Samuti tingimused maaparandussüsteemide toimimiseks.

  • müra leevendusvajadusega alad nii inimeste kui ka lindude kaitseks üleliigse müra eest. Raudtee projekteerimisel töötatakse välja konkreetsed lahendused müra vähendamiseks.

  • ökoduktid koos 500 m kaitsevööndiga suurulukite liikumiseks üle raudtee. Lisaks on ette nähtud veekogudega ristumisel läbipääsud väiksematele loomadele. Liikumisteed loomadele on vajalikud rohevõrgustiku sidusese ja toimivuse tagamiseks.

 

KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILINE HINDAMINE JA NATURA ARUANNE

  1. Miks mõjusid hinnatakse?

Mõjude hindamise eesmärk on Rail Balticu planeeringu koostamisel vältida olulise keskkonnamõju kaasnemist ja seeläbi kavandada nii inim- kui ka looduskeskkonnaga arvestav raudtee.

  1. Millised meetmed on ette nähtud, et vältida olulisi mõjusid?

Rail Baltic raudtee rajamisel ja kasutamisel kõige olulisemad leevendavad meetmed on järgnevad:

müra ja vibratsiooni tõkestavad meetmed (eelkõige barjäärid müraleviku tõkestamiseks) nii inimese tervisele avalduvate mõjude ennetamiseks kui ka tundlike elupaikade kaitseks;

elupaikade (sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel kaitstavate elupaikade) fragmenteerumist takistavad meetmed (nt loomapääsud);

elupaikade (sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel kaitstavate elupaikade) kvaliteedi muutust takistavad meetmed (eelkõige pinnaveerežiimi ja vee kvaliteedi säilimist tagavad meetmed);

juurdepääsu tagamine nii ehitus- kui kasutusaegselt nii elukohtadele, kui põllu- ja metsamaadele. Leevendavad meetmed kultuuriväärtusega objektide kaitseks (sh arheoloogiaväärtused, -pärand jne).

õnnetuseriskide vältimise ja tagajärgede mõju vähendamisega seotud meetmed.

  1. Miks on vaja metsisele ebasoodsat mõju hüvitada?

Natura mõju hindamise käigus hinnati, kuidas Rail Balticu kuus trassialternatiivi mõjutavad üle-euroopalisesse looduskaitsealade võrgustikku kuuluvaid Natura alasid. Selgus, et kõik kuus raudtee trassialternatiivi avaldavad ebasoodsat mõju Natura aladele, sh ka parimaks (kokkuvõtlikult kõige väiksemate mõjudega nii loodus- kui ka inimkeskkonnale) osutunud sinine-kollane-roosa trassialternatiivi korral.

Kuna ebasoodsat mõju metsisele pole võimalik leevendada, siis metsisele kaasnev mõju hüvitatakse (vt täpsemat infot hüvitusmeetmete kava). Selleks koostatakse Natura hüvitusmeetmete kava, mis on aluseks hüvitamistegevustele.


 

HÜVITUSMEETMETE KAVA

  1. Millised on Rail Balticu ehitamisega metsisele ebasoodsa mõju hüvitamise meetmed?

Hüvitusmeetmete eesmärk on tagada metsisele elupaiga samaväärne toimivus, mis on enne Rail Balticu raudtee rajamist.

Rail Balticu raudtee rajamisega metsisele kaasneva ebasoodsa mõju hüvitamiseks tuleb tagada uued elupaigad 24-le metsise kukele. Selleks tuleb Lõuna-Pärnumaal raudteetrassi piirkonnas:

  • moodustada riigi maadele 11 uut metsise püsielupaika kogupindalaga 4371 ha. Püsielupaigad saavad tulevikus olema Natura 2000 võrgustiku osaks;

  • muuta kaitsekorda kahes metsise olemasolevas püsielupaigas – Lodja ja Jaamaküla praegustes püsielupaikades tuleb kõik metsisele olulised ja sobivad elupaigad (kokku 945 ha) hõlmata sihtkaitsevöödi kaitsekorraga. Selle tulemusel saavad need metsise elupaigad tõhusama kaitse;

  • teostada elupaiga taastamistöid 11 alal. Taastamistöid tuleb teha üheksas moodustatavas metsise püsielupaigas ja kahes olemasolevas – Lodja ja Jaamaküla – püsielupaigas. Taastamistööde sisuks on kõikidel juhtudel kraavide likvideerimine, kahel alal (Venemurru ja Nepste) tuleb ka olemasolevaid teid likvideerida. Lisaks tuleb ühes asukohas (Venemurru) suunata looduslikku sängi Mustjõe osa, mis taastamisalale jääb. Tööde elluviimisega taastatakse looduslik veerežiim ja paraneb elupaikade seisund, mille tulemusel suureneb elupaikade mahutavus, st eeldatavalt metsisekukkede arv mängus tõuseb.

  1. Millal hüvitusmeetmed tuleb ellu viia?

Hüvitusmeetmed tuleb ellu viia esimesel võimalusel ja kindlasti enne Rail Balticu ehitustegevust.

  1. Kui suur on hüvitusmeetmete rakendamise kulu? Kes maksab?

Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti prognoositavad kulud püsielupaikade kaitsekorralduslike meetmete rakendamiseks on kokku ligikaudu 20 000 €. See kulu kantakse riigieelarvest.

Taastamistööde maksumus on ligikaudu 2 001 600 €. Taastamistööde eest tasub Rail Baltic Estonia Euroopa Liidu vahenditest.

  1. Kuidas selgitatakse välja, et hüvitusmeetmed toimivad? Mis saab siis, kui need ei toimi?

Hüvitusmeetmete tõhususe kontrolliks tuleb teostada metsise seiret. Seirega tuleb alustada üks aasta enne elupaikade taastamistöödega alustamist ja seirega tuleb jätkata iga-aastaselt kuni kümne aastasel perioodil pärast hüvitusmeetmete ellu viimist. Tulemuslikkuse hindamist tuleb läbi viia kahel korral pärast hüvistumeetmete rakendamist ehk viiendal aastal ja kümnendal aastal.

Hüvitusmeetmeid saab lugeda tulemuslikuks, kui Luitemaa linnualal mängib kümme aastat peale hüvitusmeetmete rakendamist 20 metsise kukke.

Kui seire näitab, et ei liiguta metsise soodsa seisundi poole, tuleb ette näha järelmeetmed. Näiteks täiendavad korrastustööd olemasolevatel kaitsealade, uute kaitsealade loomine vms.

 

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 19. detsember 2023 pressiteade


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

LINNUPELETUSPALL
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
TAIMEKAITSE-VAHENDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.