Ants Noot: põllumehi nörritanud PRIA otsusega ei saa leppida

„Me ei saa nõustuda sellise asjade käiguga, kus paljud põllumajandusettevõtted jäävad õigeaegselt laekumata toetusrahata. Kuna ettevõtjatel on palju finantsilisi kohustusi, mille täitmise tähtaeg on otsetoetuste tavapärase laekumise teadmisel aasta lõppu planeeritud, siis tekitab PRIA selline samm sektoris väga suuri probleeme,“ osutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot tänases pöördumises Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja PRIA-le.

PRIA hiljutine ootamatu teade põllumeestele, et otsetoetusi ei jõuta õigeaegselt menetleda ja seetõttu saavad paljud sektori ettevõtted oma toetussummad kätte alles jaanuari teises pooles, pani Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tegema pöördumist regionaalminister Madis Kallasele ja PRIA juht Jaan Kallasele.

Kirjas osutati tõsiasjale, et nii Regionaal- ja põllumajandusministeeriumile kui PRIA-le on hästi teada, et otsetoetuste õigeaegne laekumine on põllumajandustootjatele kriitilise tähtsusega ja seda eriti käesoleval aastal, kus ettevõtjad on pidanud silmitsi seisma erakorraliselt ebasoodsate ilmastikuoludega ja kus sisendite hinnad on jätkuvalt väga kõrged ning teravilja ja piima kokkuostuhinnad madalad.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel. 

Iiri ühistu pingutused loomasööda osas väärivad tunnustust

„Ühistuline tegevus Eestis pole veel saavutanud oma täit potentsiaali ja seetõttu on teiste riikide põllumajandussektori edulood need, mis võiksid meie inimesi inspireerida,“ kommenteeris EPKK juhatuse esimees Ants Noot Iirimaa farmerite edusamme.

Iirimaa piimakarja kasvatajate ühistu The Green Farmer käivitas poolteist aastat tagasi projekti, et uurida väike-lemmel taime võimalusi loomasöödana. „Oleme käivitanud ühistu Green Farmer, et katsetada innovaatilisi ringbiomajanduse lahendusi. Meie katsetused väike-lemmeliga on andnud ülihäid tulemusi ja kuna tegu on maailma kõige kiiremini kasvava veetaimega, mis kahekordistub iga 24 tunni järel, omab ta suurt potentsiaali loomasöödana,“ rääkis Green Farmer juhatuse liige Daniel Long.

„Loomasööda koostisosana saab sellest kvaliteetset valgukontsentraati. Näiteks on taime valgusisaldus palju suurem kui lehtkapsal, mille toorvalgusisaldus on ainult 16-18%. Seda võiks kasutada söödana mitmesugustele erinevatele loomadele alates kaladest kuni sigade ja kodulindudeni. Leitakse, et taime valgusisaldus koristatud ala kohta on suurem kui sojaoal, riisil ja maisil. Samas ei ole sojauba ka paljudes piirkondades kättesaadav, kuna see kasvab ainult soojemates piirkondades, nii et väike-lemmel on kättesaadavam. Seda võib kasutada inimtoiduks kasutatava lihaasendajana, mis eraldab vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid,“ selgitas ta.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Debatt glüfosaadi üle jätkub kümne aasta pärast

Kuigi glüfosaat on Euroopas laialt levinud mitmekülgse toimespektriga herbitsiid umbrohtude hävitamiseks ja 13. oktoobril hääletasid EL liikmesriigid Komisjoni ettepaneku üle pikendada glüfosaadi kasutusluba veel 10 aastaks, ei suutnud Komitee kujundada ühtset arvamust selles küsimuses. Vastav määrus suunati edasi apellatsioonikomiteesse, kuid ka seal ei jõutud lõpliku otsuseni kuna mitmed riigid soovisid Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) täiendavaid uuringuid, mis tõestaksid glüfosaadi ohutust.

28. novembril võttis Euroopa Komisjon vastu rakendusmääruse, millega pikendati glüfosaadi kasutusluba veel 10 aastaks. See on kooskõlas EL-i seadusandlusega, mis kohustab Komisjoni vastu võtma rakendusmääruse, kui alatises komitees ja apellatsioonikomitees ei saavutata kvalifitseeritud häälteenamust. Komisjon tugines enda otsustes EFSA ja Euroopa Kemikaaliangentuuri (ECHA) ohutusuuringutele, millega alustati 2019. aasta detsembris. Uuringute tulemused ei hinnanud glüfosaadi riskitaset inimeste ja loomade tervisele kõrgeks ning samuti ei tõestatud ka kõrget riski keskkonnale, mille tõttu oleks alust olnud kasutusluba mitte pikendada. Uuringud on kummutanud ka arvamuse, et glüfosaat võiks kantserogeenne olla. EFSA tehtud uuringute kokkuvõtted on leitavad EFSA andmebaasist. Vastavalt rakendusmäärusele on glüfosaadi kasutusluba EL-is pikendatud kuni 15. detsembrini 2033. Seega võib glüfosaati taimekaitsevahendites kuni selle kuupäevani kasutada, tingimusel et iga taimekaitsevahend on pärast selle ohutuse hindamist riiklike asutuste poolt heaks kiidetud.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.