Jämejala pargi rahulikud alleed passiksid vähimagi ilustamiseta otse lõuendile kanda. Ainult et pildi toonid erineksid sedamööda, kas kunstnik satub sinna rohelise suverüü, talvehärma, kevadise tärkamise või lehesaju ajal.

Võimsad vahtrad, tugevad tammed ja suured saared jätavad kergesti mulje, nagu oleks tegemist iidse mõisapargiga. Jämejalal oli kunagi tõepoolest karjamõis, kuid parki hakati sinna rajama alles 1930. aastatel ehk rohkem kui kolm kümnendit pärast vaimuhaigla asutamist.

Vana pargi puud on küll kõrged ja jämedad, ent hoopis kuulsam on tema uus osa, mille istutamisega tehti Ants Jürissare eestvedamisel algust umbes 40 aastat tagasi. Just seda taheti vanglate keskhaigla ja vangla ehitamiseks osaliselt maha võtta, enne kui looduskaitsjad suutsid 480 puittaimest koosneva pargiala liigirikkust ja väärtust kohtus tõestada.

Võimalik, et Jämejala on puude ning põõsaste liikide ja vormide rohkuse poolest kõige rikkalikum avalikus omandis olev park Viljandimaal, tehes silmad ette isegi pikka aega seda tiitlit kandnud Olustvere mõisa pargile. Päris kindlalt seda siiski väita ei saa, sest ühel ajal ei ole mõlemat haljastut põhjalikult uuritud.

Tallinna botaanikaaia vanemspetsialisti Jüri Elliku 2002. aastal tehtud inventuuri järgi võib Jämejala kiidelda tervelt 103 liigi või kultivaariga, millele Olustvere 79 selgelt alla jääb. Samas loeti Olustvere puud ja põõsad viimati üle 1967. aastal, mistõttu pole sugugi välistatud, et ka sealne nimistu on vahepeal kosunud.

Vaieldamatust tähtsusest hoolimata ei ole Jämejala parki seni looduskaitse alla võetud. Samuti pole enamik viljandimaalasi tema võlusid kaemas käinud, ehkki vanglahaigla saaga järel teavad selle huvitava pargi olemasolust küll vist kõik «Sakala» lugejad.

Tegelikult on uudistajate vähesus isegi hea, sest pole just kuigi mõistlik bussitäite kaupa turiste psühhiaatriakliinikusse ringi traavima sõidutada.

Et sealsetest haruldustest lugejatele siiski veidi aimu anda, palus «Sakala» teejuhiks haljastuskonsulent Tiina Viiri ning noppis mõne silmapaistvama taimeliigi leheveergude jaoks välja.

Muide, ka Viir polnud Jämejalale sattunud enne, kui temalt viie aasta eest vangla projekteerimise ajal pargi dendroloogiline uuring telliti. Alles siis avastas ta, kui rikas ja uhke park tema kodulinna külje all haljendab.

PARK

Jämejala pargis kasvab 85 võõr- ja 18 kodumaist taksonit ehk liiki või liigisisest ühikut puittaimi.