28.juunil osaleb keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Luksemburgis Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil, kus käsitletakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmedirektiivi eelnõu, veepoliitika standardeid ja Rootsi poolt esitatud ettepanekut turustada tööstuslikuks kasutamiseks geneetiliselt muundatud kartulit.

Euroopa Komisjon töötas EL 6. keskkonna tegevusprogrammi alusel välja jäätmete vältimise ja ringlussevõtu temaatilise strateegia, mille tulemusel vaadatakse üle mitmed praegu kehtivad direktiivid. Ühtlasi soovib Eesti, et komisjon annaks välja juhised jäätmete vältimise programmide kohta. Eesti eelistab jäätmete ladestamisele põletamist, mis kvalifitseeruks jäätmete taaskasutamisena. Samuti toetab Eesti seisukohta, et vaja on biolagunevate jäätmete direktiivi.

Veepoliitika osas arutatakse kohtumisel keskkonnakvaliteedi standardeid - kehtestatakse ja määratletakse keskkonnakvaliteedi standardid prioriteetsete ainete ja teatud ohtlike ainetejaoks. Jõgede valglate kohta on vaja sisse seada andmekogu kontrollimaks prioriteetsete ainete keskkonda laskmist, heite ja kao vähendamist ning nende järkjärgulist lõpetamist aastaks 2025. Direktiivi ülevõtmise tähtajana toetab Eesti kaheaastast perioodi.

Kohtumisel arutatakse ka Euroopa Nõukogu otsust toetada Rootsi kaudu firma Amylogen HB sisseantud taotlust hakata tööstuslikel eesmärkidel kasvatama ja turustama EL liikmesriikides geneetiliselt muundatud kartulit (Solanum tuberosum L.; liin EH92-527 1),mille tagajärjel lihtsustub tärklise tootmise tööstuslik protsess ja mis kokkuvõttes on keskkonnasõbralikum. Euroopa Toiduohutuse Ameti hinnangul ei too selle kartulitoote kasutuselevõtt kahjulikke tagajärgi inimese või loomade tervisele ega keskkonnale. Positiivse hinnangu on taotlusele andnud ka Eesti Geenitehnoloogiakomisjon.