Lõheliste kuderahu kaitseks kehtis kalapüügi keeld enamikel lõhejõgedel 20. oktoobrist 30. novembrini. Siiski on ka detsembris paljudel jõgedel lõheliste kaitseks püük keelatud või lubatud üksnes kalastuskaardi omanikele.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et käesoleva aasta septembris, oktoobris ja novembris alustas Keskkonnaamet lõheliste püügi kontrollide tulemusel 28 väärteomenetlust. „Lõheliste kuderahu kaitses sellel aastal lisaks inspektoritele ka loodus ise. Sügise alguse erakordselt soojad ilmad, hoidsid tavapärasest kõrgemal ka veetemperatuurid, mistõttu lõhelised hakkasid enda jaoks sobivas, ehk siis jahedamas vees, kudema ajaliselt hiljem. Samuti oli vesi keskmisest kõrgem. Siiski ei saa rahule jääda nende püüdjate tegevusega, kelle keelatud ajal või keelatud kohas püüdmise tõttu alustasime tervelt 28 väärteomenetlust,“ lisas Avarsalu.

Lõhe ja forelli püsima jäämiseks on väga oluline, et nad saavad sügisel rahulikult kudeda. Keelatud ajal avaldab röövpüüdjate poolne väljapüük kahjuks kalavarude tulevikule suurt mõju. „Keskkonnaameti inspektorid ning vabatahtlikud kalakaitsjad panustasid kaheksas maakonnas toimunud lõheliste kuderahu järelevalvesse sadu töötunde. Meie tööd saab lihtsamaks muuta iga inimene – kui märkate lõhejõgedel või mujal looduses kahtlast tegevust, palume sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247,“ täpsustas Avarsalu.

Piirangud kehtisid paljudel jõgedel 1. septembrist kuni 30. novembrini, aga võivad jätkuda ka detsembrikuus. Näiteks Pärnu jõestikus on aga lõhe ja meriforelli püük keelatud aasta ringi. Info konkreetsel veekogul kehtivate piirangute kohta on kuvatud kaardil kalapüügipiirangute veebirakenduses. 

Lõheliste püügi eest keeluajal või keelatud viisil võib trahvida kuni 1200 euroga. Lisaks trahvile tuleb röövpüüdjal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Keeluajal, keelatud kohas või alamõõdulise kala püüdmise korral korrutatakse tekitatud keskkonnakahju viiega ning ulatub lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 euroni iga isendi eest. Kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, tuleb tasuda kümnekordne keskkonnakahju. 

Allikas: Keskkonnaameti 05.12.2023 pressiteade