Varem aastakümneid IMO nõukogu A-kategooria liikmeks olnud Venemaa asemele valiti reedel IMO assambleel nõukogusse Libeeria. Venemaad toetas 80 liikmesriiki ja Libeeriat 132.

IMO assambleel Eestit esindanud Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri Kaupo Lääneranna sõnul oli üks Venemaa nõukogust väljajäämise mõjutajaid varasem Balti riikide transpordiministrite eestvedamisel koostatud ühisavaldus, millega kutsuti riike üles Venemaa kandidatuuri IMO nõukogusse mitte toetama.

Venemaa tegevust mõisteti mitmetes assambleel tehtud sõnavõttudes hukka. Ka Eesti sõnavõtt tõi välja murettekitava olukorra Mustal merel, kus teravilja tarnimine on pidevalt häiritud ning meresõiduvabadus piiratud. Eesti tõstatas omalt poolt ka mure varilaevastiku ja laevalt-laevale operatsioonide (STS) osas ning kutsus riike üles võtma kasutusele meetmeid nii selliste tegevuste vastu kui ka parema rahvusvahelise regulatsiooni väljatöötamiseks, et minimeerida nendega kaasnevaid riske.

Eesti lähinaabritest valiti IMO nõukogusse Rootsi ja Soome.

Nõukogu 40 liiget valitakse kolmest kategooriast: A-kategooria 10 liiget on suurimad laevandusriigid, B-kategooria 10 liiget valitakse riikide seast, milles merekaubandusel on suur osatähtsus ning C-kategooria 20 liiget valitakse riikide hulgast, kus merendus on oluline tegevusala nii, et esindatud oleks kõik maailma geograafilised piirkonnad.

Samuti valiti assambleel IMO uueks peasekretäriks Arsenio Dominguez Velasco Panamast.

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on ÜRO allorgan, kes koordineerib globaalselt merendusvaldkonda, et edendada meresõidu ohutust ja vältida merereostust. IMO kõrgeim organ on kord kahe aasta jooksul kogunev assamblee, kes valib nõukogu.

Fotol: Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand õnnitlemas IMO uut peasekretäri Arsenio Dominguez Velascot.

Allikas: Kliimaministeeriumi 2. detsembri 2023 pressiteade