Täna, 1. detsembril Eesti Maaülikoolis toimuval konverentsil „Metsateaduselt praktikale 2023“ tutvustavad teadlased uuemaid uurimistulemusi metsanduse valdkonnas.

Metsandus on üks enim küsimusi ja arutelu tekitav teema Eesti ühiskonnas. Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma sõnas, et kuna elame muutuste ajastul, siis tuleb oma seniseid tegemisi ja seisukohti mõnikord ümber hinnata. „Ka metsateadus ja -praktika arenevad ning peavad lahendusi otsima üleskerkinud probleemidele. Viimastel aastatel teravana esile tõusnud küsimus, kuidas tasakaalustada metsakaitsemeetmeid ja majandushuvisid, ei olegi kergete killast. Lahenduse leidmiseks on vaja lõimitud lähenemist, mis arvestaks ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega ning toetaks jätkusuutlikku metsandust Eestis. Just selle poole me maaülikoolis püüdleme,“ tõdes rektor Jaakma.

Metsandus on väga lai valdkond ja maaülikooli metsateadlased tegelevad pea kõigi selle aspektidega. Metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid sõnas, et tänasel konverentsil saab kuulda uuematele teadusuuringutele tuginevaid ettekandeid näiteks metsade inventeerimisest ja metsaandmete kogumisest, erinevate raieviiside mõjust metsa kasvule ning elustikule, samuti metsade tootlikkusest ja sellega seotud metsade süsinikusidumise võimest. Metsade poolt pakutavate hüvede mitmekesisust aitab mõista musta pässiku ehk chaga teemaline ettekanne.

Kell 10 Eesti Maaülikooli aulas algavale konverentsile tuleb üle 240 huvilise. Konverentsi saab jälgida ka videoülekandest aadressilt video.emu.ee.

Eesti Maaülikoolis on metsandus üks peamisi õppe- ja teadussuundi ning emakeelset metsandusharidust on meil antud juba kauem kui sada aastat. Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) edetabelis paikneb maaülikool sel aastal maailma põllumajandus- ja metsandusharidust andvate ülikoolide seas kõrgel 37. kohal.

Allikas: Eesti Maaülikooli 1. detsembri 2023 pressiteade