Täna, 30. novembril algab ligi 200 riigi osalusel Dubais ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 28. kohtumine (Conference of the Parties ehk lühendatult COP).
 

Eeloleval kliimakonverentsil tehakse esmakordselt Pariisi kokkuleppe vaheülevaade, et näha, kui kaugel on maailma riigid Pariisi leppega seatud eesmärkidest.

„Kui varasematel aastatel on rõhuasetus olnud eesmärkide kokkuleppimisel, siis nüüd on fookus selgelt nende elluviimisel,“ rõhutas Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. „Selline vahehindamine on justkui inventuur, et läbi vaadata, mida kõik riigid on kliimamuutuste pidurdamiseks ette võtnud. Vahearuanne toob välja ka lüngad, kus oleme globaalses pildis liiga vähe teinud. Selliseid kokkuvõtteid hakatakse edaspidi koostama iga viie aasta järel,“ lisas ta. 
 

Kokkulepet soovitakse saavutada üleilmsetes kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise tegevustes 2030. aastaks. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) ja rahvusvaheliste energiaagentuuride hinnangul peavad globaalsed emissioonid hakkama langema hiljemalt 2025. aastal ning 2030. aastaks tuleb (võrreldes 2019. aastaga) heiteid vähendada 43% ja 2035. aastaks 60%. Klaasi sõnul peab eesmärkide saavutamiseks tegema investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse ja taastuvenergiasse.  Selleks tegi COP28 president enne läbirääkimiste algust ka üleskutse 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu kolmekordistada ja energiatõhusust kahekordistada. „Seoses energiakriisi ning Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisega on Eesti selle eesmärgi endale juba võtnud. Lisaks puhtamale elektritootmisele vähendame nii ka inimeste kulutusi energiale ning panustame enda üldisesse julgeolekusse.“
 

Eelolevatel läbirääkimistel on kesksel kohal ka arutelud kliimamuutustega kohanemise ning uue kliimakahjude fondi üle. Kliimamuutustega kohanemise osas soovitakse kokku leppida üleilmne eesmärk, et tagada sellega arvestamine kõikides sektorites. Kliimakahjude fondi loomine otsustati juba eelmise aasta läbirääkimiste ajal, kuid seekord tuleb kokku leppida praktilistes küsimustes, nagu näiteks kes on juhtorgan, kes doonorid, kes kasusaajad ning milliseid tegevusi fondist rahastatakse. Klaasi sõnul ei ole Eesti kohustatud fondi panustama, kuid võib seda teha solidaarsuspõhimõttest, et toetada kõige haavatavamaid arengumaid kliimamuutustega toimetulekul.
 

Euroopa Liit osaleb läbirääkimistel ühiste seisukohtadega, mis lepiti kokku 16. oktoobril Euroopa keskkonnanõukogus. 

• 1.-2. detsembrini toimuval kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel esindab Eestit peaminister Kaja Kallas.
• Konverentsi teisel nädalal on ministrite kohtumised, millel esindab Eestit kliimaminister Kristen Michal.
• Eesti noorte seisukohti esindab konverentsil kliima noordelegaat Anna Celine Kraus. Tema agendaga saab tutvuda https://www.kliimaministeerium.ee/noorte-kliimadelegaadi-agenda 
   
• Eesti seab tänavu esmakordselt kliimakonverentsil üles oma paviljoni, et ettevõtjate, ülikoolide ja riigi partnerluses pakkuda lahendusi kliimamuutustega tegelemiseks.
  Paviljon loob võimaluse kontaktivahetuseks ligi 100 000 delegaadiga ning ukse avamiseks välisturgudele. Paviljoni programm jaguneb temaatilisteks päevadeks, mil koos era-, avaliku ja kolmanda sektori partneritega korraldatakse paneele, arutelusid ja muid üritusi.
  
  Eesti paviljoni ülesseadmise algatasid Kliimaministeerium, Välisministeerium, Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium ning KIK, EIS ja EStDev.
  
  Paviljoni suurtoetajateks on Ragn-Sells ning Euroopa Rohepealinn 2023 Tallinn.
  
  Toetajate ridadesse kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Utilitas, Beast, Timbeter, 1MTN, Rail Baltica, Zero Terrain, KWOTA, R8 Technologies, Auve Tech, Fibenol, KappaZeta, Nortal, XTCC Investments, SRC Grupp, Maaelu Teadmuskeskus, Impact Day, Let’s Do It World ja Cleantech Estonia.
  
  Täpsem info paviljoni kohta https://estonia.ee/estonia-at-cop28/    

Konverentsiga seotud korduma kippuvaid küsimusi vaata https://www.kliimaministeerium.ee/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-cop28-kohta

Allikas: Kliimaministeeriumi 30. novembri 2023 pressiteade