Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

Kui veel kuus aastat tagasi erinevate küsitluste põhjal eelistas Eestimaist toitu osta 90 protsenti vastanutest, siis on see näitaja viimaste aastate majanduskriiside taustal tublisti vähenenud. „Selleks, et suunata tarbijaid valima Eestis toodetud toidukaupu on toidutootjatel mõistlik kasutada ostuotsuse tekitamiseks toidumärgist,“ tõi välja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar. „Näiteks Eesti vanima toidumärgise, Pääsukesemärgi järgi saab tarbija infot, et toote tootmiseks olev tooraine on pärit Eestist ja et toiduaine on toodetud Eestis,“ osutas ta.

Eesti elanike toidukaupade ostueelistusi ja hoiakuid 2022. aasta uurinud Eesti Konjunktuuriinstituut tõi välja, et pakendil oleva etiketi vaatamine esmakordsel ostmisel omab ostjatel suurt rolli. Selgus, et koguni 98% tarbijatest uurib toidukauba esmakordsel ostmisel pakendil olevat infot või etiketti, neist 30% alati, 40% sageli ja 28% harva. Uuringus mainiti ka, et kuigi see näitaja pole võrreldes 2020. aastaga muutunud, on samas kasvanud nende elanike osakaal (+7%-punkti), kes vaatavad etiketti harva ja on vähenenud nende osakaal, kes vaatavad seda alati (-4%-punkti) või sageli (-3%-punkti). Uuringu teostajate sõnul näib see kõnelevat kas suuremast usaldusest pakutavate toodete vastu või on etiketi vaatamine nii ebamugav (üliväike kiri), et sellest on loobutud. Konjunktuuriinstituudi kokkuvõttes järeldati, et muutused vastanute vahel ei ole siiski väga suured ja suhtarvud on püsinud samades piirides alates 2016. aastast. Osutati, et sissetulekute järgi vaatavad kõige harvemini etiketti 1501-2000 eurot teenivad vastajad (harva 56%), 18-29-aastased noored (harva 55%) ning I ja II haridustasemega vastajad (harva 44%).
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Kuula saadet: Lihaveis on kasulik keskkonnale ja inimesele

Veiselihal on palju kasulikke komponente miks inimesed peaksid seda tihedamini sööma. „Näiteks leidub veise kaelatükis palju kollageeni, mis aitab nahal noorena püsida,“ rääkis Lihuniku Äri ja Restorani pidaja Katrin Noorkõiv „Põllult taldrikule“ saates.

Lihaveis on karjaloom, kes suure osa oma elust veedabki karjamaal. Katrin Noorkõiv on viimased 20 aastat kasvatanud mahelihaveiseid ja ütleb, et veised on väga keskkonnasõbralikud loomad. Vastupidiselt üldlevinud eksiarvamusele, et veis vajab väga palju vett, saab veis 94% oma veevajadusest  kätte looduslikust rohumaa taimedest.

„Lihaveised on maailmas need loomad, kes elavad sellisel maal, mida enam harida ei saa. Kas see maa on liiga mägine või vesine või hoopis erodeerinud,“ osutas Noorkõiv. Tema sõnul on veiseliha kõrgem hind tingitud asjaolust, et maailmas kasvatatakse veiseid alati vähem, kui nende järele on nõudlust.

 „Eksivad need, kes arvavad, et veiseliha peab olema rasvavaba, kuna just rasv annab lihale selle õige  maitse, struktuuri ja väljanägemise. Eriti hinnatakse just veise seljaosa, mis peab olema ilus, rasvane, kerge marmorja struktuuriga,“ rääkis Noorkõiv.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
27.11.2023 - EPKK Infopäev "Põllumajandusloomade aretus"
28.11.2023 - Veekaitse infopäev
06.12.2023 - Teraviljafoorum 2023
08.11.2023 - “Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks”
11.11.2023 - EPKK infopäev "Loomakasvatuse tehnoloogiad"
12.12.2023 - Hübriidkonverents "Digipööre Eesti maamajanduses"
13.11.2023 - EPKK infopäev "Kokkuvõte 2023. aasta söödavarumise hooajast. Uued teadmised ja kogemused tulevikuks "
14.12.2023 - Infopäev koos ettevõtte külastusega “Süsinikukaubandus – riskid ja võimalused maamajandusettevõtetele”