Tartu linnavalitsus saatis täna volikogule järgmise aasta linnaeelarve eelnõu, mille kogumaht on 305,5 miljonit eurot. Eelarve kasvab võrreldes käesoleva aasta täpsustatud eelarvega 2 protsenti.

Linna tuleva aasta eelarve eelnõus on kesksel kohal investeeringud haridusse ning linlaste elukeskkonda ja Euroopa kultuuripealinn koos laulu- ja tantsupeoga. Samuti jätkab Tartu kliima- ja energiakava elluviimist. Keerulistest majandusoludest tingituna oli eelarve koostamisel läbivaks teemaks säästlikkus ja kulude kokkuhoid.

„Järgmise aasta eelarve koostamisel lähtusime vastutustundlikust ja eelarvestrateegial põhinevast kulu- ja investeerimispoliitikast,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas. „Vaatamata sellele, et tuli otsida kokkuhoiuvõimalusi, jätkame tuleval aastal oma koolide ja lasteaedade rekonstrueerimise kavaga, alustame Sõpruse silla taastamist ning ehitame välja Põhja puiestee läbimurde. Muidugi annab kogu aastale tooni Euroopa kultuuripealinna mitmekülgne programm.“

Linna põhitegevuse tulud on tuleval aastal 238 miljonit eurot, mis kasvavad võrreldes tänavusega 5%. Suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks, mida planeeritakse eelarvesse 138 miljonit eurot. Tulumaksu laekumine suureneb võrreldes selle aastaga 15 miljoni euro võrra (12%) ja tuleneb nii palgataseme tõusust kui ka kohalike omavalitsuste rahastamissüsteemi muudatustest. Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetusi on planeeritud eelarvesse 66 miljonit eurot ning kaupade ja teenuste müügist 29 miljonit eurot.

Põhitegevuse kuludeks on eelarves 234 miljonit eurot. Kulud kasvavad võrreldes käesoleva aastaga 6 miljoni euro võrra ehk 3%. Tööjõukulud on tuleval aastal 119 miljonit eurot ning need moodustavad enam kui poole linna põhitegevuse kuludest. Palgakuludes 76% ehk 91 miljonit eurot moodustavad hariduse valdkonna kulud. Kokku on tööjõukulude kasvuks kavandatud 3 miljonit eurot ehk 2,4% rohkem kui sel aastal. Majandamiskuludeks on planeeritud 79 miljonit eurot ja need vähenevad 1% ehk 700 tuhande euro võrra. Linna eelarvest kulub endiselt kõige rohkem raha haridusele, kuid olulised väljaminekud on 2024. aastal seotud ka kultuuripealinna ja hooldereformiga. Suur osa investeeringutest kulub ka teede- ja tänavate korrahoiule ning taastamisele.

Linna makstavateks toetusteks on planeeritud 35 miljonit eurot. Toetused kasvavad võrreldes käesoleva aastaga 4 miljonit eurot ehk 13%. Suuremad eraldised lähevad eralasteaedadele ja -hoidudele, sotsiaal-, kultuuri-, spordi ja huvihariduse valdkonda ning kultuuripealinna tegevusteks.

„Järgmise aasta eelarve maht on tänavuse aastaga võrreldes küll ligi 7 miljoni euro võrra suurem, kuid see ei anna meile võimalust suuremateks kulutusteks," ütles abilinnapea Meelis Leidt. "Pigem vastupidi - erinevalt varasematest aastatest on 2024. aasta eelarvel väga suur rõhk linna kulude vähendamisel. Üldine hinnatõus ja riigi poolt juurde tulnud ülesanded on sundinud otsima kokkuhoiukohti. Eelarveaastat mõjutab oluliselt ka hooldereform, mille tulemusena peab linn leidma oma vahenditest katte vähemalt 1,7 miljoni euro suurusele lisakulule," lisas Leidt.

Linna investeeringute eelarveks on 59 miljonit, mis on 2 miljoni euro võrra väiksem kui sel aastal. Suuremad objektid on haridusvaldkonnas: Karlova kooli ja Tähtvere lasteaia rekonstrueerimine ning Helliku lasteaia ehitamine. Suurematest taristuobjektidest on olulise tähtsusega Sõpruse silla esimese poole rekonstrueerimine, Põhja puiestee pikenduse väljaehitamine Muuseumi teele, Puiestee tänava lõigu (Roosi-Paju) renoveerimine ning jalgrattateede võrgu väljaehitamisega alustamine. Tüve tänavale kerkib uus sotsiaalüürimaja ja jätkatakse ettevalmistusi südalinna kultuurikeskuse rajamiseks.

Linn kavandab tuleval aastal kaasata laenuraha 43 miljonit eurot, millest 30 miljonit kulub uute investeeringute rahastamiseks ja 13 miljonit eurot olemasolevate laenude refinantseerimiseks. Linna netovõlakoormus tõuseb 71%-le, mis jääb alla lubatud 80% piiri.

Allikas: Tartu LV 23.11.2023 pressiteade