Mure: kas päris eesti liha jääb meie toidulauale?

„Kümne aastaga on tugevalt langenud Eestis liha isevarustatuse tase, seetõttu on viimane aeg otsida suuremat sidusust lihasektori tarneahela erinevate osade vahel,“ kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar 15. novembril toimunud Lihafoorumi teemasid. „Heaks näiteks on meie söögikohtade toiduvalik, kus kodumaise veiseliha pakkumine on minimaalne. Küsimus ongi selles, kas meil oleks võimekust väärindada oma lihatooteid senisest rohkem.“

Meeli Lindsaar viitas, et septembris ilmunud Statistikaameti andmetel toodeti 2022. aastal Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta. „Murettegev on nende numbrite juures see, et Eestis on liha isevarustatuse tase aasta aastalt langenud. Näiteks, kui 2014 toodeti Eestis veel 90% tarbitavast lihast, siis 2022. aastaks on isevarustatuse tase langenud juba 77%-le,“ kommenteeris Lindsaar.

„Kui vaadata suuremat pilti, siis jätab riigipoolne rahastupoliitika lihasektori arengumeetmetes omajagu soovida. Näiteks täna toimuv Lihafoorum, mida oleme korraldanud juba 27 aastat, jääb tõenäoliselt viimaseks, kuna sellele ei leitud rahastusallikaid peale,“ rääkis Lindsaar muutustest.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima

14. novembril toimunud seakasvatusseminaril ütles Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme, et kui räägime jätkusuutlikust majandamisest, siis kas tõesti on mõttekas Eesti teravili eksportida Araabia kaamelitele või Hispaaniasse ja seal kasvatatud sealiha vedada Eestisse tagasi? “Lugegem kokku need kütusekilomeetrid, mis läbi põletatakse, kas me sellist rohepööret tahtsimegi? Ärgem unustagem, et toidu kasvatamise käigus tekib oskus elada loodusega harmoonias ja kokkuvõttes väheneb ka süsiniku jalajälg,“ sõnas ta oma avakõnes.

Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht ütles, et kuigi sigu on Eestimaal kasvatatud vähemalt 4000 aastat, siis viimased 100 aastat aga on seda tööd tehtud täiesti uutmoodi – organiseeritult ja tipptasemel. „Juba sada aastat tagasi ühinesid edumeelsed seakasvatajad eesmärgiga tõstmaks Eestis toodetud kvaliteetne sealiha kuulsusesse kogu maailmas. Mis takistab meil täna seda tegemast?,“ viskas Hellenurme õhku küsimuse.

Tema sõnul on kahjuks viimase 100 aasta jooksul Eesti seakasvatust kõvasti räsinud erinevad sündmused ja poliitilised tuuled ning viimasel ajal on koguni kuulda olnud arutlusi, kas peaks seakasvatusega otsad kokku tõmbama. „Nagu me teame, odavat Euroopa sealiha saab Eestisse tuua küll. Siin on siiski agasid kõvasti rohkem kui üks. Esiteks, me teame, et Eesti sealiha on puhas liha. Eesti sealiha on kvaliteetne. Me teame, kus need sead on kasvanud ja kes neid on kasvatanud. Meie loomad elavad järjet paremates tingimustes, me kasutame vähem antibiootikume ja taimekasvatuses pestitsiide. Teiseks, hävitaksime terve sajandi pikkuse aretustöö vilja. See on nii paljude inimeste pühendunud ja mõtestatud töö. Unustatakse ära, et see on Eesti traditsioon! Ka tänapäeval on eesti seal tugev ekspordipotentsiaal, mis toimiks ainult kogu sektori ühisel soovil ja koostööl,“ on Hellenurme veendunud.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
27.11.2023 - EPKK Infopäev "Põllumajandusloomade aretus"
28.11.2023 - “Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks”
28.11.2023 - Veekaitse infopäev
06.12.2023 - Teraviljafoorum 2023
12.12.2023 - Hübriidkonverents "Digipööre Eesti maamajanduses"
14.12.2023 - Infopäev koos ettevõtte külastusega “Süsinikukaubandus – riskid ja võimalused maamajandusettevõtetele”