Lähikuudel avaneb septembris edasi lükatud küttekolde uuendamise taotlusvoor, kui suurema õhusaastega piirkondades tekib uus võimalus oma vana küttekolle riigi toel välja vahetada või uuendada. Esimese vooru eelarve on 10 miljonit eurot.

„Toetusvoor pidi avanema juba septembris, kuid kahjuks olime sunnitud selle edasi lükkama toona aset leidnud ulatusliku tehnilise rikke tõttu,“ selgitas Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Romario Siimer.

Rike on tänaseks kõrvaldatud ja vahepeal on uuendatud ka toetusmeetme tingimusi.

„Üks muudatus on see, et eelisjärjekorras toetab riik väiksema sissetulekuga koduomanikke. Teiseks pole enam tähtis taotluse ajaline esitamise järjekord,“ ütles Siimer.

Uute taotlustingimuste kohaselt võib taotlusi esitada vooru avanemisel välja toodud aja jooksul ja pole oluline mitmendal päeval on avaldus tehtud, sest varem teele pandud avaldus eelist ei anna.

Esimeses voorus saab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (KredEx) toetust küsida vaid vana ahju ümberehitamiseks või uue ahju ehitamiseks ning kaugküttevõrguga liitumiseks. Lisaks on võimalik kombineerida ahju uuendamist või ehitamist korstnasüsteemi ehituse või renoveerimisega, sealhulgas võib toetust taotleda moodulkorstna ja korstnahülsi soetamiseks ja paigaldamiseks. Töödega ei tohi aga enne rahuldava otsuse saamist alustada. Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari. Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikaliigina tahke kütus.

Teises voorus, mis avatakse 2024. aasta teises pooles toetatakse lisaks esimeses voorus toetatavatele tegevustele ka õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega. Lisaks on võimalik neid tegevusi kombineerida radiaatorite ja põrandakütte soetamise ja paigaldamisega.

Sõltuvalt piirkonnast on toetuse määr kas 50 või 70 protsenti. 70-protsendiline toetusmäär on ette nähtud Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel, Jõgevamaal Jõgeval ja Põltsamaal, Valgamaal Valgas, Otepääl ja Tõrvas. 50-protsendiline toetusmäär on Tallinnas Pirital, Nõmmel, Kesklinnas, Kristiines, Haaberstis ja Põhja-Tallinnas ning teistest linnadest Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuias, Kilingi-Nõmmel ja Pärnus.

Taotlusvooru avamise tähtpäevast ning selle kestusest teavitab Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus avalikkust ja sihtrühmasid oma veebilehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kümme tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Maksimaalne toetus elamu kohta on 10 000 eurot.

Allikas: Kliimaministeeriumi 15.11.2023 pressiteade