Fotod! Roomet Sõrmus pälvis põllumajanduskoja auliikme nimetuse

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) 9. novembril toimunud Lõikuspeol anti üle aumärgid „EestiMAA heaks“ ja nimetati tänavu aasta koja auliige.

EPKK juhatuse esimees Ants Noot ütles tunnustusi üle andes, et põllumajandussektoris tegutsevad inimesed on väärt esiletõstmist, sest nemad katavad meie toidulaua. „Täna saame siin aumärgid üle anda vaid kaheksale tublile oma ala hästi tundvale inimesele, kuid tunnustuse on ära teeninud  teisedki põllumajandussektoris töötavad inimesed, kelle igapäevane pühendunud töö tagab meile mitmekesise toiduvaliku,“ rääkis Noot. „Kuid esmalt tahan üle anda koja auliikme tiitli Roomet Sõrmusele, kes viisteist keerulist ja pikka aastat juhtis koja tegemisi ning esindas Eesti põllumeeste ja toidutootjate huve rahvusvahelistes põllumeeste organisatsioonides,“ ütles ta.

Roomet Sõrmus pälvis auliikme tiitli koja pikaaegse juhina. Ta tegi tähelepanuväärset tööd põllumajandustootjate ja toidutöötlejate ühendamisel ühtsesse organisatsiooni. Tema eestvedamisel toimusid mitmed märgilised väljaastumised, et põllumeestele makstaks õiglast hinda oma saaduste eest. Koja juhina tegutses ta selle nimel, et Eesti põllumehed ja toidutootjad saaksid võrdsemaid konkurentsitingimusi Euroopa Liidus.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Loomakasvatajad: kuidas veelgi väärindada Eesti oma liha?

Loomakasvatajad kogunevad kahel päeval Rakverre, et kuulata sea- ja veisekasvatuse parimaid praktikuid üle maailma. 14. novembril võtab Seakasvatuse sügisseminar fookusesse kaks eduka seakasvatuse vundamendikivi – söötmise ja aretuse. Samas 15. novembri Lihafoorum keskendub küsimusele, kuidas senisest rohkem väärindada Eestis kasvatatud veiseliha ja leida sellele kindel koht ka Eesti restoranide toiduvalikus..

Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuhi Anu Hellenurme sõnul pööratakse seminaril tähelepanu eelkõige sööda ohutusele ja selle tagamisele farmides. Kogemusi jagavad seminaril välislektorid Taanist, Poolast ja Soomest, sh tutvume põhjanaabrite sigade karjaterviseprogrammiga Sikava.

„Nagu kõigile on hästi teada, siis muuta saame vaid seda, mida mõõdame. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-s on sigade jõudluskontrolli viinud läbi viimased kakskümmend aastat ja kõige paremad on tulemused üle 500-pealistes karjades. Väiksemates 100-200 emistega karjades saaks tulemusi oluliselt parandada ja mõnedes maakondades oleks vajalik paremini jälgida karjade tõulist kooseisu, sest ristandsead on viljakamad. Seminaril analüüsitaksegi, milliseid tulemusi on realistlik saavutada kohaliku tõumaterjaliga, millised on sagedamini tehtavad vead ning kuidas tootmisnäitajad mõjutavad farmi kasumlikkust,“ rääkis Hellenurme. „Kaasaegses maailmas, kui oleme kiirete globaalsete muutuste keerises, on kohalik traditsiooniline põllumajandus ja sealiha tootmine ankruks, mis tuletab meile meelde, kui oluline on säilitada oma minevikku, kuid samas võtta omaks ka uuendused. Säästva põllumajanduse mõiste on aktuaalsem, kui kunagi varem ja nagu elu näitab, ei ole kohaliku toidu tootmine mitte grammigi vähem aktuaalne kui sajand tagasi,“ lisas Hellenurme.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Kuula Põllult taldrikule saadet: kuidas toidule kuluvat raha kontrolli all hoida?

Toiduraiskamise trend on Eestis kahjuks tõusuteel. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar ütles, et kui rääkida numbritest, siis ühe inimese kohta visatakse kodumajapidamises aastas ära vähemalt 26 kg toitu.

Uuringud, mis püüavad välja arvutada äravisatava toidu koguseid, toovad välja erinevaid numbreid, kuid kindel on see, et toiduraiskamist esineb rohkem just heaoluriikides. „Kui võtta aluseks 26 kg inimese kohta, siis teeb see neljaliikmelise pere kohta rohkem kui 100 kg äravisatavat toitu aastas, mis on rohkem kui üks poekotitäis toitu kuus,” osutas Lindsaar.

Toitumisnõustaja Helen Orutar soovitab külmutuskapis kasutada korvi „söö esimesena”, kuhu saab panna need toiduained, mille säilimistähtaeg on kohe käes või mis riknevad kiiresti nagu puu ja köögiviljad.

Kuula „Põllult taldrikule” podcastis mis vahe on „parim enne” ja „kõlblik kuni” märgistel ja kuidas toidule kuluvat raha saab nutikate võtetega kokku hoida.

Koja konverentsid ja seminarid
14.11.2023 - Seakasvatuse sügisseminar
15.11.2023 - Lihafoorum 2023: Päris Eesti liha
27.11.2023 - EPKK Infopäev "Põllumajandusloomade aretus"
28.11.2023 - “Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks”
28.11.2023 - Veekaitse infopäev
06.12.2023 - Teraviljafoorum 2023
12.12.2023 - Hübriidkonverents "Digipööre Eesti maamajanduses"
14.12.2023 - Infopäev koos ettevõtte külastusega “Süsinikukaubandus – riskid ja võimalused maamajandusettevõtetele”