VIDEO! Meenutus festivalilt: Ega rohepööre vankrit uppi aja?

„Rohepöörde kontekstis seisab maailm silmitsi vastanduvate soovidega. Põllumajandus on seejuures üheks võtmevaldkonnaks. Kuigi tootjatelt jõuab toit lauale, seostatakse seda ka keskkonnaprobleemidega – taimekaitsevahendite ja saastega,“ ütles Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Ragnar Viikoja Arvamusfestivali arutelul „Kestlik põllumajandus rohepöörde kontekstis“.

„Rohepööre puudutab kogu ühiskonda tervikuna ning on tähtis, et läbi taoliste arutelude Eesti toidutootjate rolli ka ühiskonnas peegeldada. Sellised arutelud aitavad olla kursis tootjate valukohtadega,“ rääkis Viikoja.

Arutelu kattis rohepöörde valupunkte Eesti põllumajandussektori ja ühiskonna kui terviku kontekstis. Esile kerkis rida küsimusi: mis seisus on Eesti põllumajanduspoliitika ning mis on peamised väljakutsed kestlike eesmärkide saavutamisel? Kas Eesti toidujulgeolek on tagatud ning kuidas tulevikus kriiside mõju paremini ära hoida? Mis roll on taimekaitsevahenditel kestliku põllumajanduse edendamisel ja kas kestlikkus ja rohepööre on samasuunalised püüdlused?
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Põllumäe: Roheleppe rongile ei võeta kõiki peale

Euroopa Liidu roheleppe üheks osaks on elurikkuse strateegia aastani 2030, kus eesmärgina on kirjas, et ELs tuleb kaitsta vähemalt 30 % maismaast. Samas peab kolmandik kaitstavatest alades ehk 10% kogu maismaast olema aga range kaitse all. Püstitatud eesmärgi saavutamise seab küsimärgi alla tõik, et  2020. aastal, kui strateegia avaldati, oli ELis rangelt kaitstud ainult 3 % maismaast.

Hiljuti ütles kliimaminister Kristen Michal tuumajaama küsimust kommenteerides, et selle rajamise otsus on sellise tasemega, mis eeldab mandaati või vähemalt hoiakut. Samal ajal küpseb sama ministeeriumi koridorides aga maismaa kaitse (sh range kaitse) uus lubadus Brüsselile, mille osas ei ole ministeeriumil ei mandaati ega avatud dialoogi huvirühmadega. Lubadus, et roheleppe rakendamisel ei jäeta kedagi maha, on jäänud loosungiks. Valitud küsimustes on rong terminalist väljunud ning need, keda see otseselt puudutab, jäid perroonile.

„Elurikkuse strateegia ilmumise ajal oli Eesti metsade panus võrdväärne EL tulevikueesmärkidega. Täiendavalt looduskaitselistel eesmärkidel oli kaitstavaid alasid 26% metsamaast sh 14% range kaitse all. Selles arvestuses on muuhulgas kõrvale jäänud mitmed muud kaitsemeetmed, näiteks kohalike omavalitsuste üldplaneeringud, mis sätestavad muuhulgas rohevõrgustiku ja rohealadega seotud täiendavaid tingimusi.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Mida maaomanik jahipidamisest ja jahipiirkondadest teadma peab?

Juba umbes kuu aega on kestnud ühisjahtide aeg ja jahiseltsid on aktiivsemalt tegelenud jahipidamisega. Eestis on üle 300 jahipiirkonna, mida haldavad erinevad organisatsioonid ehk jahiseltsid. Jahimehi on Eestis umbes 15 000. Maaomanikke on aga hulga enam ning tihti jääb ühe jahipiirkonna sisse sadade maaomanike maid.

Jahipiirkonnad on suured

Kui linnad, suurjärved ja avameri välja jätta, on Eestimaa jagatud jahipiirkondadeks ehk suurulukijahi pidamiseks moodustatud aladeks, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Erandina võib jahipiirkond väikesaarel olla ka väiksem, kui saar ise ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga. Täna on Eestis üle 300 jahipiirkonna, kusjuures keskmise jahipiirkonna pindala on üle 10 000 hektari.

Jahipiirkondade pindala kokku on üle 43 700 km2 ehk umbes 96% Eestist on mingi jahipiirkonna osa. Väikseim jahipiirkond on Kihnu 1750 ha ja suurim Ida-Harju 118 930 ha. 
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
07.11.2023 - EPKK Infopäev “Toidu valdkonna õigusaktid ja järelevalve – arengud ja uudised“
14.11.2023 - Seakasvatuse sügisseminar
15.11.2023 - Lihafoorum 2023: Päris Eesti liha
27.11.2023 - EPKK Infopäev "Põllumajandusloomade aretus"