Kuigi juba kevadest saati on tuletegemine kõrge tuleohu tõttu keelatud, lubavad päästjad jaanilaupäeval silma kinni pigistada, kui tuletegijad ohutusreegleid järgivad.

Kui korraldate jaanilaupäeval erapeo ja kutsute sinna kümneid naabreid, võib juhtuda, et ametivõimud hindavad selle hiljem avalikuks ürituseks, mis nõuab omavalitsuse ning päästekeskuse kooskõlastust. Selle puudumisel võib oodata trahv.

"Põhimõtteliselt on jah, juba kevadest saadik välja kuulutatud tuleohtlik periood ning tuletegemine isegi oma koduaias oleks justkui keelatud," tunnistas Ida-Eesti päästekeskuse menetlusbüroo juhataja Rivo Neuhaus. Ta lubas siiski, et päästekeskuse töötajad ei hakka inimesi trahvima, kui tuletegemisel on järgitud ohutusreegleid. "Kui inimene tõesti valmistab lõkkekoha ette, puhastab rämpsust, piirab selle kividega, varub tulekustuti või veeämbrid, siis tõenäoliselt me inimesi ei karista," lubas Neuhaus. "Aga kui ikka ohutusnõudeid ei täideta, teeme trahvi ära, selles pole mingit kahtlustki," lisas ta ning andis mõista, et Ida-Eesti päästekeskus korraldab jaanipühade ajal ka kontrollreide.

Omavalitsusest tuleks küsida

Enne lõkke tegemist tasuks inimestel omavalitsusest järele uurida, kuidas see konkreetses linnas või vallas on reguleeritud. Iisaku vallavanem Avo Kiir ütles, et nende valla territooriumil peavad inimesed omavalitsust igasuguse lõkke tegemisest teavitama. "Kui inimene ka oma aias tuld teha tahab, peame sellest teadlikud olema," ütles Kiir, lisades, et nemad siiski mingeid lube ei väljasta. Kiire sõnul on Iisaku aleviku inimesed juba harjunud sellega, et enne lõkke tegemist vallavalitsusse pöörduvad. "Aga kaugemate külade elanikud seda harilikult ei tee," sõnas ta.

Jõhvi vallavalitsus seevastu aga mingeid kooskõlastusi ega teavitusi ei nõua. "Jaanitule keelamisel poleks ju nagunii mingit mõtet," sõnas vallavalitsuse korrakaitseametnik Hermo Piirsalu. "Iseenesestmõistetavalt tehtaks lõkkeid nagunii," selgitas Piirsalu põhjust, miks Jõhvi vallavalitsus ei reguleeri tuletegemist.

Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna juhataja Andrus Simson kinnitas, et nende ametkond sekkub siis, kui jaanipidustustega on keskkonnale reaalne kahju tekitatud: kas põhjustatud suurem keskkonnapõleng, ebaseaduslikult elusaid puid raiutud vms. Ent tema sõnul ei mäleta ta, et seoses jaanipühade tähistamisega oleks keskkonnainspektsioon varasematel aastatel menetlusi alustanud.

Avalik pidu nõuab luba

Päästekeskuse kinnitusel tuleb neilt luba taotleda siiski juhtudel, kui tegu on avaliku lõkkega. Küsimusele, kuidas teha vahet, kas tegu on avaliku lõkkega või mitte, vastas Rivo Neuhaus: "Avalik lõke on avaliku ürituse käigus süüdatud lõke. Ja kui me reidi käigus näeme, et tule juures on kogu küla koos, küsime avaliku ürituse korraldamise luba." Sellele, millistel juhtudel muutub eraüritusena kavandatud pidu avalikuks ürituseks, vastas Neuhaus, et sellistel puhkudel pöörduvad nad omavalitsuse poole, kes peab andma hinnangu, kas konkreetse peo puhul oli tegu avaliku üritusega või mitte.