Valitsusel puudub seisukoht, kuidas kujundada Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat alates aastast 2013, mil algab järgmine kuue aasta pikkune eelarveperiood. Peatselt tuleb valida, kas toetada põllumajanduse massiivse doteerimise jätkamist või soodustada vaba konkurentsi.

Teisipäeval Võrumaad väisanud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder prognoosib, et ELi põllumajandustoetused seotakse tulevikus üha enam tootmisest lahti, kuid midagi kindlat on tema sõnul veel võimatu öelda. „Mis saab, ei tea. 2007.-2013. aastaks on poliitika kokku lepitud,” ütles Seeder kohtumisel Võrumaa taluliidu volikogu liikmetega.

Küll ennustas ta, et pärast käimasoleva eelarveperioodi lõppu seisavad ELi põllumajanduses ees olulised muudatused, mis mõjutavad ka Võrumaa tootjate käekäiku.

Seedri sõnul on surve põllumajandustoetusi vähendada suur, sest praegu neelavad põllumajandusele, kalandusele ja maaelule kulutatavad summad 40 protsenti liidu eelarvest.

Kui Eesti valitsus alles kavandab ELi ühtse põllumajanduspoliitika tuleviku arutelu, siis Rootsi ja Läti on seda Seedri sõnul juba teinud. „Üllatav küll, kuid rootslaste seisukoht on täielik liberaliseerimine,” ütles minister. See tähendab tootmise kulukast doteerimisest loobumist. Sellega koos kaoksid ka tootmist piiravad kvoodid.

Lätlased seevastu soovivad taandada toetuste määramise hektaripõhiseks ehk abi suurus oleneks kasutatava maa suurusest.

Eesti valitsus asub Seedri kinnitusel ühtse põllumajanduspoliitika asjus seisukohta kujundama suvel. Eesti arvamus on ministri sõnul vaid üks 27st ja mitte eriti mõjuvõimas, aga seda enam peaksid ametnikud proovima Eestile olulistes küsimustes liikmesriikide hulgas liitlasi leida.

Millised on Eesti põllumehe jaoks olulised küsimused, mida põllumajanduspoliitika muutmisel kindlasti tuleks arvestada, tuleb Seedri sõnul veel välja selgitada.

Ühtlasi kutsus ta tootjaid ja neid esindavaid organisatsioone üles sel teemal arutlema. Esimesed debatid ühise põllumajanduspoliitika üle peetakse Euroopa Liidus ilmselt ületuleval aastal.

Suurtootja: ebavõrdsus tuleks kaotada

Väimela Põllumajanduse OÜ juhi Priit Süüdeni hinnangul tuleks Euroopa Liidus kaotada erisused vanade liikmete ja 2004. aastal liitunud maade põllumajandustootjate vahel, sest praegu naudivad vanade riikide tootjad poole suuremat toetust kui hiljem liitunud riikide tootjad. Turg on aga kõigil üks.

„Põhimõtteliselt praegune süsteem toimib. Küsimus on selles, et me oleme ühisel turul vanade riikidega, aga nende toetused on tunduvalt suuremad,” lausus Süüden.

Selle all kannatab Eesti, nagu ka teiste 2004. aastal ELiga liitunud riikide põllumajanduse konkurentsivõime.

Süüden ei näe probleemi selles, et EL lõpetab oma põllumajandustootjate toetamise. „Kui kõik oleksid ühtsel turul, kõigile löödaks ühe lauaga, kõigil oleksid ühesugused tingimused. Selles ma ei näe vahet, kas kõik on kvoodi all ja käib toetamine või siis kvoote pole ja kõik on võrdselt turul,” ütles ta. „Ega hind sellest lange.”

Kõige tähtsamaks peab Süüden ausat konkurentsi uute ja vanade liikmesriikide vahele, mida praegu pole. „Me müüme ühele turule, kuid meile antakse toetusi pool sellest mis vanadele riikidele,” lisas ta.