Nüüd on toidutootjail õige aeg taotleda Pääsukesemärki

Eesti vanim toidumärgis „Pääsukesemärk“ ootab ettevõtteid oma toodetele taotlema kvaliteedihinnangut. Toidumärgis aitab tarbijatel teha paremaid ostuotsuseid ja annab teada, et tegu on Eestis toodetud ja eesti toorainest valmistatud tootega,“ rääkis EPKK toiduvaldkonna projektijuht Janne Viisma.

„Üha enam liigub toidu tarbimise trend sinna, et enim eelistatakse lähipiirkonnas valmistatud toiduaineid ja toite. Pääsukesemärk annabki meile teadmise, et tegu on kvaliteetse kodumaisest toorainest ja Eestis valmistatud toiduga,“ rääkis Viisma.

Eesti toidutootjaid saavad osaleda kuni 24. novembrini oma toodetega Pääsukesemärgi sügisesel hindamisel. Viisma ütles, et eelmisel aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringus „Toidukaupade ostueelistused ja hoiakud elanike hinnangul 2022“ kohaselt on Tunnustatud Eesti toit ehk Pääsukesemärk jätkuvalt Eesti tarbijate poolt hinnatuim ja tuntuim toidumärgis. Märgist on aastate jooksul antud pea 3000-le tootele ja praegusel hetkel on kaubanduses saadaval 300 Pääsukesemärki kandvat toodet.

Kõige enam Pääsukesemärke on AS Eesti Pagari toodetel. Ettevõtte turundusspetsialist Kirsti Pääsk ütles, et kuna Pääsukesemärk ühtib Eesti Pagari väärtustega, siis on nad tingimuste täitmise korral toidumärgist alati ka taotlenud. 
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

FOTOD! Eesti veinimaailma särav tõus

Viimase kümnekonna aasta jooksul on Eestis veinitootmises toimunud arenguid, mis panevad silmad särama ja maitsemeeled nautlema. „Unustage kunagised peedid ja kleepekad – meie veinikultuur on teinud suure sammu muu maailma tunnustatud veinitootmise traditsioonide poole,“ kinnitab Põllumajandus-Kaubanduskoja projektijuht Helen Orutar, kes osaleb BASCIL projektis. „Eesti veinid on hakanud võitma tunnustust nii kodus kui ka välismaal.“

Eesti veinitootjad otsustasid juba mõned aastad tagasi koonduda ja selle tulemusena sündis Eesti Veinitee – marsruut, mis juhatab huvilisi Eesti veinide põnevasse maailma. Eesti Veinitee eestvedaja, Valgejõe Veinivilla perenaine ja sommeljee Tiina Kuuler on seda meelt, et paremaid tulemusi annab veinitootjate omavaheline koostöö, kus teineteisega konkureerimise asemel jagatakse hoopis kasulikke nõuandeid ja kui vaja laenatakse ka masinaid.  

„Mis on Eesti Veinitee puhul eriti tore, on see, et enamik veinitootjaid avavad rõõmuga oma uksed külalistele. Nad ei piirdu ainult veinitalude või -mõisate tutvustamisega, vaid korraldavad ka veini degustatsioone ja jagavad oma kirevat veinimaailma,“ osutas Orutar. „Kui arvasite, et selline kogemus on võimalik ainult kusagil kaugel, siis eksite, sest Eestis on meil võimalus seda kõike kogeda,“ lausus ta.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Eesti teadlased ja toidutootjad otsisid viise 4.0 põllumajanduseni jõudmiseks

25. oktoobril otsisid teadlased ja toidutootjad võimalusi kuidas innovatsioonialane koostöö viia uuele tasemel nii, et saaksime rääkida moodsast 4.0 põllumajandusest ja tõelisest toidujulgeolekust. Selleks korraldasid Eesti Maaülikool ja Anu Ait OÜ koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga konverentsi „Teadusarendustegevused teadlaste ja ettevõtjatega“.

Hellenurme sõnul on Eesti riigi püsimajäämise seisukohalt kolm kriitilist loodusressurssi – maavarad, puit ja toit. „Eesti riigi üks kõige tähtsamaid missioone on katta eestlaste toidulaud kodumaise toorainega ning hoida elus esivanemate pärandit, et karjamaalt jõuaks taldrikule täisväärtuslik, tervislik ja puhas toit, mida jätkub endale ja jääb üle ka eksportimiseks,“ sõnab Hellenurme. „Meie riigi eelarvet ei täida odavamate toidukaupade importimine naaberriikidest ning kauplustes ja riigihangetes ainult hinna eelistamine.“

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
02.11.2023 - Infopäev “Veekaitse vajadused ja kohustused”
14.11.2023 - Seakasvatuse sügisseminar
15.11.2023 - Lihafoorum 2023: Päris Eesti liha