Veel nimetu liik. Foto: Leelo Kukk

Vaade Suurel Munamäel. Foto: Leelo Kukk

Tänavu suvel tegi Rõuge vald ettepaneku Suure Munamäe kaitsekorda leevendada, et üraskikahjustusi saanud kuuski saaks raiuda ja asendada. Keskkonnaameti ekspertiis aga kaitsekorra leevendamist ei toeta, sest sekkumine loodusliku metsa arengusse kahjustaks nii uue metsakoosluse kujunemist kui haruldaste liikide elupaiku.   

„Keskkonnaameti tellitud inventuuri käigus leiti Suure Munamäe sihtkaitsevööndis oodatust rohkem haruldasi liike. See on märk, et senine kaitsekord on end looduskaitse sisukohast igati õigustanud,“ rääkis Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.  

Suur Munamägi on elupaigaks näiteks kriitilises seisundis olevale ripp-lapiksamblikule, aga ka väljasuremisohus kollakale tõmmusamblikule ja kõrgeimasse kaitsekategooriasse kuuluvavale rohelisele hiidkuprale. Paljud Suure Munamäe nõlvadelt leitud kaitsealused liigid vajavad elupaigana surnud puude tüvesid, aga on seotud ka vanade pihlakate, sarapuude, vahtrate ja saartega. Surnud puude raiumise ja väljaveoga kaoksid paljudele kaitsealustele liikidele sobilikud tingimused.  

Hirmu, et Munamäel mets üraskite tõttu kaob, ei tasu Keskkonnaameti peadirektori asetäitja kinnitusel karta. “Juba praegu on näha, kuidas tekkinud häiludes on kasvamas saar, jalakas, vaher ning ka noored kuused. Uue noore metsapõlve järk-järguline kujunemine on loomulik osa metsa arengus. Kui lubada loodusel sihtkaitsevööndis omasoodu toimetada, areneb Munamäe nõlvadel kõigist võimalikest kõige elujõulisem ja vastupidavam metsakooslus,“ kinnitas Kukk.   

„Kui sekkuksime ulatuslike raietega, hävitaksime aga kaitsealused liigid ning kindlasti kahjustaksime oluliselt ka pinnast. Seetõttu on targem lasta metsakooslusel rahulikult omasoodu kujuneda. Senist vaatepilti ehk vana kuusikut ei õnnestu paraku säilitada mitte ühegi võttega. Ligi 150 aasta vanused kuused on oma eluea lõpul ning hukkuvad lähikümnendil paratamatult. Kuivanud puude raie võib aga vana metsa hukkumist hoopis kiirendada, sest veel elujõus puud võivad saada langetustööde käigus kahjustada ning elutingimused muutuvad järsult, kui puud avatakse päikesele ja tuulele,“ selgitas Leelo Kukk.   

Maastikuilu ja turvalisust saab hoida lihtsamate töödega nagu radade äärest murdunud puulatvade ja okste eemaldamisega. Selliseid töid on Keskkonnaamet ka praegu lubanud. 

• Vaata inventuuri tulemusi Keskkonnaameti kodulehelt .

Allikas: Keskkonnaameti 24.10.2023 pressiteade