Täna hommikul kiideti heaks Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus Läänemere järgmise aasta kalapüügikvoodid.

„Järgmine aasta on meie kalapüügisektorile kindlasti keeruline ja seda peegeldasid ka rasked läbirääkimised. Siiski saime tulemuse, mis Läänemere kalavarude praegust seisundit ja Euroopa Liidu Komisjoni ettepanekut arvestades on parim,“ võttis kokku regionaalminister Madis Kallas läbirääkimiste tulemuse.

Üle pikkade aastate tõusis Soome lahe lõhepüügikvoot. Järgmisel aastal saab Soome lahes Eesti vetes püüda 1040 lõhet. See oli ka ainus kalaliik, mille püügikvoot tõusis. Ülejäänud püügikvoodid vähenesid ja seda üsna suurel määral.

Kuigi Läänemeres lubatud püügimahtude seadmisel on juba pikka aega lähtutud teadussoovitusest, pole mitme olulise kalavaru seisundi paranemist ikka näha. See näitab, et ainuüksi kalanduse reguleerimisest võluvitsa loota pole ning tuleb jätkuvalt pingutada selle nimel, et mere seisund tervikuna paraneks. 

Kvoodiläbirääkimiste üks olulisemaid saavutusi Eesti jaoks oli kindlasti see, et Läänemere avaosas saab jätkuda räime sihtpüük, mis on oluline just rannapüügis. Traalpüügis püütakse räime kaaspüügina, aga rannas valdavalt sihtpüügina. Läänemere avaosa räimepüügikvoot väheneb 43% ning lisaks keelatakse traalpüük vahetult enne kudemist, et kaitsta kudekoondeid. Avaosa räimekvoodiks kujunes 4 535 t, mis on u 3500 t vähem kui tänavu. Liivi lahel kahaneb räimepüügikvoot 17%– kvoot on 17 527 t ehk u 2500 t vähem kui tänavu. Tegu on ainsa heas seisus oleva räimevaruga ja sellist kvoodikõikumist võib pidada tavapäraseks. Kilu saab püüda 10% vähem – kvoot on 23 103 t ehk u 1700 t vähem kui tänavu. Oluline on ka läbirääkimiste tulemus Botnia lahe asjus, kus räimepüügikvoot väheneb 31%, kuid sihtpüügi võimalus jääb alles. Eestil seal küll kvoodiosak puudub, aga see mõjutab siinse kalajahutehase tootmist.

Sel aastal oli väga hea koostöö Baltfishi (Läänemere kalureid ühendav organisatsioon) tasemel, kus saavutati täielik kokkulepe kalapüügivõimalustes enne nõukogu istungit. Sellest hoolimata kestsid läbirääkimised varase hommikutunnini ka nõukogus. Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik polnud Baltfishi pakutud ettepanekuga täielikult rahul. Läänemere avaosa lõhe kaitseks välja pakutud meetmed polnud nende hinnangul täielikult teadussoovitusega kooskõlas. Lõpuks jõuti kokkuleppele, et avaosas võib lõhe sihtpüük toimuda vaid Botnia lahe põhjaosas, mitte lahe koguulatuses. Lisaks vähendatakse lõhe püügikvooti 15%.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit esindas regionaalminister Madis Kallas; teda saatsid kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Tõnis Tänav, kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin ja kalandusnõunik Eesti Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures Ulvi Päädam.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 24.10.2023 pressiteade