Haagis toimunud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni osapoolte 14. konverentsil osalejad otsustasid kanda Euroopa angerja ohustatud liikide nimekirja.

“Euroopa angerja (anguilla anguilla) arvukus on alates 1980. aastast vähenenud 90–95%,” põhjendas otsust Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi. “Eriti ohustatud on angerjas seetõttu, et Euroopa vetes püütakse teda massiliselt just varases arengujärgus ehk klaasangerjana.”

Klaasangerjas on väga hinnatud Aasia riikides, eelkõige Hiinas ja Jaapanis. Ka püütakse klaasangerjat kalakasvatuste tarbeks.

Otsus kanda angerjas ohustatud liikide nimistusse ei mõjuta angerja püüki, küll aga toob kaasa muudatused angerjaga kauplemisel.
Elusangerjate ja angerjatoodete EL-ist väljaveoks peab taotlema loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) loa. Eestis tuleb vastava loa saamiseks taotluse ja angerjate legaalset päritolu tõendava dokumendiga pöörduda Keskkonnaministeeriumi poole.

“Eestis ja EL-i piires lisakitsendusi kauplemisele ja angerjate transportimisele ei ole, küll aga peab vastutav isik vajadusel esitama pädevale asutusele angerjate legaalset päritolu tõestava dokumendi, milleks on näiteks püügiluba, kalakasvatuse tõend vms,” täpsustas Alasi.

Konverentsil viidi sisse ka kalamarjasõpru puudutav muudatus. Seni võib enda tarbeks ilma loata maale tuua 250 grammi musta kalamarja, alates 15. septembrist on lubatud 125 grammi inimese kohta.

CITES-e 14. konverentsil osalesid riikide ja keskkonnaorganisatsioonide esindajad, kokku üle 2000 inimese. Arutlusel oli üle 60 dokumendi konventsiooni strateegia ja rakendamise küsimustes ning 38 ettepanekut konventsiooni lisadesse kantud liikide nimekirjade muutmiseks.