Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Mikrosaasteaineid hakkab merre jõudma vähem (2023-10-17 09:51:49)


Esmaspäeval lepiti Euroopa Liidu (EL) keskkonnanõukogus Luksemburgis kokku uued nõuded asulareovee puhastamisele. Kavakohaselt peavad alates 2035. aastast Tallinna ja Tartu reoveepuhastid alustama reoveest mikrosaasteainete väljapuhastamisega. Läbirääkimised aga pole veel läbi, vaid need jätkuvad nüüd Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahel.

Asulareovee puhastamise nõuete uuendamisega soovitakse senisest veelgi tõhusamalt kaitsta keskkonda ja inimeste tervist. Praegu ei ole reoveepuhastid projekteeritud ravimi- ja kosmeetikajääke reoveest välja puhastama, mistõttu nende hulk meres kogu aeg kasvab. Vee-elustikus ja -taimestikus kuhjunud ravimijäägid satuvad ka inimese toidulauale, kui inimene näiteks kala sööb. Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOMi hinnangul jõuab igal aastal heitveega Läänemere-äärsetest riikidest veekeskkonda 1,8 tuhat tonni erinevaid ravimijääke.

„Tahame kõik elada puhtas ja terves keskkonnas ning soovime seda ka oma järglastele. Rangemad nõuded asulareovee puhastusele ongi vajalikud selleks, et vähendada veekogudesse ja merre jõudvat saastet,“ lausus kohtumisel Eestit esindanud kliimaminister Kristen Michal. „Ravimitest loobuda ei saa, tõhustama peab aga reovee puhastamist.“

Eesti soovib edasiste läbirääkimiste käigus veel üle vaadata, kuidas tõhusamaks reoveepuhastuseks vajalikke investeeringuid rahastatakse ja taotleda erandit mõnede ravimite osas.

Direktiivi muudatused panustavad ka ringmajandusse, liikumisele energiaefektiivsema reoveepuhastuse suunas ja rahvatervise andmete kvaliteedi parandamisse.

Hiljemalt 2045. aastaks peavad suuremad reoveepuhastid tootma enamiku reovee puhastamiseks vaja minevast energiast ise. Eestis on 16 sellist reoveepuhastit ning sektori toetamiseks on Kliimaministeeriumi planeerinud riigieelarves süsinikneutraalsuse saavutamiseks vee-ettevõttele 25 mln eurot.

Reovee kokkukogumiseks tuleb ühiskanalisatsiooni rajada ka väiksemates reoveekogumisalades alates 1250 tarbijast senise 2000 tarbija asemel, aga alles jääb ka võimalus individuaalsüsteemide kasutamiseks. Reovee puhastamisel tekkiv reoveesete tuleb aga suunata ringlusse, et settes olev väärtuslik fosfor saaks ära kasutatud näiteks väetisena.

Tulevikus hakatakse reovees jälgima ka erinevate viiruste ja patogeenide sisaldust, et saada kiiremini teavet haiguste levikutest. See annab riigile võimaluse haiguspuhanguid varajaselt tuvastada ning epideemiate ja pandeemiatega paremini toime tulla.

 

Allikas: Kliimaministeeriumi 17. oktoobri 2023 pressiteade


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

LINNUPELETUSPALL
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
TAIMEKAITSE-VAHENDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.