Seoses Eesti ja Soome gaasiühenduse Balticconnectori kahjustusega vastab Kliimaministeerium enam küsitud varustuskindlust puudutavatele küsimustele

Kuidas on Balticconnectori õnnetuse valguses edaspidi tagatud Eesti gaasiga varustamine? 

Gaasi varustuskindlus on tagatud. Eesti saab gaasi Läti mahutist, kus on erakordselt kõrge täituvus (ca 21 TWh – täituvus 94%), ja Klaipeda LNG-terminalist. Enamik Läti mahutist olevast gaasist kuulub meie piirkonna gaasimüüjatele. Lisaks on seal riigi strateegiline maagaasivaru 1 TWh, mis läheb käiku, kui turuosalistel ei ole võimalik oma kliente gaasiga selle puuduse tõttu varustada. Eesti kogu aastane tarbimine on ca 3,2 TWh (talvekuudel ca 1,7-1,8 TWh, talvekuul keskmiselt 0,41 TWh/kuus), seega ei ole varustuskindluse häireid ette näha.

Läti mahutit saab vajadusel täita Leedu ja Poola kaudu. Leedus asub Klaipeda LNG terminal ning möödunud aasta kevadel käivitus ka Baltimaid ja Poolat ühendav gaasiühendus GIPL.

Aasta lõpuks jõuab Eleringil kohale ka käpp ehk laadismisvars. Praeguse plaani järgi paneme selle uue aasta alguses püsti. See tähendab, et Eleringi poolt on olemas valmisolek terminali ühendamiseks, kui terminal peaks turupõhiselt või avariilahendusena Paldiskisse tekkima/toodama.

Kuidas on riik panustanud gaasiga varustuskindluse parandamisse?

Oleme teinud Eesti varustuskindluse osas juba pikemat aega olulisi täiendusi: rajanud koostöös Soomega Balticconnectori, soetanud riigile kolme kuu strateegilise gaasivaru, arendame võime Pakrineeme sadamas vajadusel LNG vastuvõtuks. Oleme mitmekesistanud oma energiaportfelli ja vähendanud riigi kriitiliste ahelate sõltuvust ainult ühest kütuseliigist. Samuti oleme sõlminud koostöömemorandumi Lätiga strateegilise tarnekindluse arendamiseks – Paldiski LNG terminali ja Inčukalns hoidla koostööks. 

Kuidas on tagatud elekter, kui kahjustada saavad merealused elektrikaablid Estlink 1 või Estlink 2? 

Eesti suudab koos Läti ja Leeduga tagada vajamineva elektri ka juhul, kui midagi peaks juhtuma merealuste elektrikaablitega. Balti riikides on juhitavaid võimsusi piisavalt. Sellisel juhul käivituksid gaasielektrijaamad. Elektrisüsteemid planeeritakse alati valmisolekuga, et midagi võib süsteemi suurimate elementidega juhtuda ning ka siis ei tohi Eestis tuled kustuda. 

Milline on strateegiline elektrireserv?

Valitsusse on lähinädalatel jõudmas vastav eelnõu, kus sätestatakse, et põhivõrgu ettevõte teeb konkursi, millega kindlustab, et Eestis on ka 2027. aastal juhitav võimsus olemas ja seda saab käivitada igal ajahetkel vastavalt mahus, mida on vaja, et varustuskindlus oleks tagatud. Praegu on Eesti Energial 1000-megavatise juhitava võimsuse tagamise kohustus peamiselt põlevkivielektrit tootvate jaamadega. 

Mis saab siis, kui Venemaa Balti riigid oma elektrisüsteemist lahti ühendab?

Plaan on Balti riigid Venemaa võrgust desünkroniseerida ja Mandri-Euroopa võrku sünkroniseerida 2025. aasta alguses. Meil on valmisolek kriisiolukorras teha seda ka varem. Samamoodi on plaan valmis, kui Venemaa otsustab lasta tühjaks Narva veehoidla ja Eesti Energia elektrijaamad jääksid ilma jahutusveest.

Millal tekib vajadus kasutusele võtta riigi strateegiline gaasivaru?

Eesti Varude Keskus (EVK) haldab riigile kuuluvat strateegilist gaasivaru, mida hoiustatakse Läti maa-alustes hoidlates. Gaasivaru suurus on 1TWh ehk umbes kolmandik Eesti aastasest tarbimisest. Strateegiline gaasivaru võetakse kasutusele olukorras, kus gaasimüüjatel ei ole võimalik vabaturult gaasi hankida ning tekib oht, et tarbijad võivad seetõttu jääda gaasita. Eesti suuremad gaasimüüjad on kinnitanud, et neil on endil piisavalt kommertsvarusid katmaks eeloleva sügis-talve vajadus. Eesti turu gaasiga varustatus on täna hästi tagatud ning strateegilise varu kasutusele võtmiseks vajadus puudub.

Kas Pakrineeme LNG sadam on veeldatud maagaasi ujuvterminali vastuvõtmiseks valmis?

Varude keskus on alates kai omandamisest tänavu kevadel tegelenud aktiivselt sadamapidamise sisse seadmisega, et algaval talvel oleks gaasivarustuse tagamiseks Eestis võimalik vastu võtta LNG ujuvterminale. Omandamise järgselt oleme tegelenud ehitise seadustamisega, taotlenud ja saanud hoonestusloa, hankinud ja rajanud sadamapidamiseks vajalikke juurdepääse, turvasüsteeme ning elektri- ja sideühendusi ning pidanud läbirääkimisi sadamateenuseid pakkuva operaatori kaasamiseks. Mõned ehitustööd on veel tagamaks lihtsam pääs kailt laevale ja lähtudes kriitilise taristu puhul vajalike turvameetmete ja juurdepääsude vajadusest. Lõpusirgel on läbirääkimised sadamateenuste osutamise lepingute sõlmimiseks. Kriisiolukorras on LNG ujuvterminalidel tehniliselt võimalik juba täna Pakrineeme sadamas silduda ning Eleringi ülesandeks on lahendada terminali liitumine Eesti gaasivõrguga.

Miks Eesti riik ei ole sõlminud lepingut LNG ujuvterminali toomiseks Pakrineeme sadamasse?

Eesti gaasivarustatus on turuosaliste poolt hästi tagatud ning puudub vajadus riigi poolt LNG ujuvterminali tellimiseks. Lihtsamalt öeldes - Inčukalnsis Lätis on hoidla 94% täis, gaasi pole varsti kuhugi enam tuua. Lisaks, LNG ujuvterminali rentimine on seotud väga suurte püsikuludega ning igaks juhuks seda kai äärse loksuma rentida ei ole mõtet. EVK ja AS Elering töötavad ühiselt selle nimel, et alates eelolevast talvest saaks iga huvitatud gaasituru osaline soovi korral kommertsalustel LNG ujuvterminali Pakrineeme sadamasse tuua. Kas ja millal mõni gaasimüüja otsustab LNG ujuvterminali Eestisse tuua, sõltub ettevõtete ärikaalutlustest. Kliimaministeerium, EVK ja AS Elering on teinud ja teevad jätkuvalt ettevalmistusi, et kriisiolukorras oleks ka riik valmis ise LNG ujuvterminali rentima.

Milline on Eesti varustatus vedelkütustega?

EVK hinnangul püsib Eesti varustuskindlus vedelkütustega stabiilselt heal tasemel. Meie kütusemüüjad hoiavad kommertsvarudena Eestis keskmiselt ühe kuu ehk 30 päeva mahus erinevaid mootorikütuseid. Lisaks sellele on Eesti riigil kolme kuu ehk 90 päeva tavatarbimise mahus strateegiline vedelkütusevaru nii bensiinis, diislikütuses kui lennukikütuses. Kütuse laovarud on püsinud stabiilsena alates Venemaa poolt Ukraina vastu valla päästetud täiemahulise sõja algusest. Vedelkütuse turg on Eestis väga konkurentsitihe ja mitmekülgsete tarneahelatega, mistõttu pole alates strateegilise kütusevaru loomisest 18 aasta jooksul tekkinud kordagi vajadust riigi kütusevaru siseriiklikult kastutusele võtta.

Vastuseid saab lugeda ka Kliimaministeeriumi kodulehelt

Allikas: Kliimaministeeriumi teade