Ulf Magnusson. Foto: Kristina Kurm

6. oktoobril andis Eesti Maaülikool oma akadeemilisel aktusel Rohesammu auhinna Maaülikooli doktorandile Sharib Khanile. Ülikool promoveeris uued doktorid ning audoktori Ulf Magnussoni Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolist, jagas tunnustusi ja stipendiumeid.

Akadeemiline aktus on ülikooli akadeemilise aastaringi tähtsaim sündmus. Eesti Maaülikooli rektori Ülle Jaakma sõnul oli see sel aastal tavapärasest veelgi pidulikum, sest tähistati ka maaülikooli juubelit, mis on seotud Tartu kõrgema veterinaariakooli asutamisega 1848. aastal. Rektor Jaakma ütles oma aastapäevakõnes, et loomaarstiameti sisu on võrreldes endiste aegadega väga palju laiemaks muutunud. „Viimasel paaril aastal on jällegi olnud põhjust loomaarstiõppest rääkida, sest Eestimaal loomaarste ei jätku. Loomaarstiõpe on aga jätkuvalt meie ülikooli kõige kallim eriala. Oleks mõistlik vähendada ingliskeelset õpet ja keskenduda Eesti vajadusi silmas pidades eestikeelsele loomaarstiõppele,“ tõdes Jaakma. Ta lisas ka, et ülikool saab ja peab olema ühiskonda tasakaalustav jõud, mis pakub tuge kriisidele ja probleemidele lahenduste leidmisel. Kõige paremini saab seda teha valdkondade üleses koostöös.

Akadeemilise aktuse osaks on alati doktorite ja audoktori promoveerimine. Ka tänavune audoktor on seotud veterinaarmeditsiiniga. Väljapaistvate veterinaarmeditsiini alaste teadussaavutuste ning pikaajalise toetava ja tulemusliku koostöö eest Eesti Maaülikooli teadlastega nimetas ülikooli senat audoktoriks Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli  sigimise professori Ulf Magnussoni. Ulf Magnusson pidas akadeemilise loengu "Antibiootikumide kasutamine ja resistentsuse tekkimine produktiivloomadel – kas murekoht looma- ja rahvatervisele?".

Akadeemilisel aktusel jagatakse ka tunnustusi. Esimest korda andis Eesti Maaülikool välja Rohesammu auhinna, et märgata ja tunnustada neid, kelle tegevus toetab rohearengut. Rohesammu auhinna pälvis Eesti Maaülikooli doktorant Sharib Khan ligniini elektrokeemilise väärindamise eest protoonsete ioonvedelike keskkonnas. Sharib Khani uurimistöö tulemusena on leitud viis, kuidas väga erinäolisest puidutoormest on võimalik saada kõrgväärtuslikke produkte, kasutades selleks spetsiaalselt disainitud ioonseid vedelikke. Nii ei visata või põletata seni väheväärtuslikuks peetud jäätmeid lihtsalt ära, vaid neist sünteesitavatest ainetest saab toota põnevaid materjale ja kemikaale. Rohesammu auhinnale saab esitada üksikisikuid, töörühmi, organisatsioone nii ülikooli seest kui ka rohelist mõtteviisi edendavaid ülikooliväliseid tegevusi, mis seostuvad maaülikooli mõne tegevusvaldkonnaga.

Tutvu kõikide tunnustatute ja stipendiaatidega Eesti Maaülikooli kodulehel.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade