Riik kogus maakondliku maavarade teemaplaneeringu jaoks tagasisidet Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustelt. Kohtumistel tõid omavalitsused välja, et soovivad suuremat selgust oma maadel asuvate maardlate kohta ning teadmist, kui kaugel elamutest, millal ja kui pikalt seal kaevandada tohib. Samuti soovitakse ette teada, milliseid kohalikke teid hakatakse kaevandamistöödega seotud transpordiks kasutama.
Valitsus on otsustanud algatada praeguseks kokku kolmes maakonnas maavarade teemaplaneeringud, et luua selgus, kus kohalikud maavarad paiknevad ja millistel tingimustel neid uurida ja kaevandada tohib. Lisaks Rapla ja Pärnu maakondadele koostatakse teemaplaneeringut Harjumaal. Nüüdseks on planeeringut juhtiva Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi initsiatiivil kohtutud kõigi kolme maakonna omavalitsustega ja saadud väärtuslikku infot kohalikest muredest.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõuniku Alan Roodi sõnul oli kolme maakonna omavalitsuste tagasiside paljuski kattuv. “Paraku on kaevandamiskultuur Eestis olnud kõikuv ja inimestel on meeles ka aastakümnete tagused ebameeldivad olukorrad,” märkis Rood. “Ühelt poolt soovime teemaplaneeringuga koostöös omavalitsuste, kohalike kogukondade ja ettevõtjatega neid vanu mustreid muuta ning taolisi konflikte edaspidi ära hoida, pannes paika tingimused, kuidas ja kust tohib kaevandada.”
Teisalt tunnevad kohalikud elanikud muret, kas kaevandamine võib jõuda ka nende tagahoovi ning kuidas see mõjutab nende kodusid ja majapidamisi. „Soovime, et elanikud saaksid juba võimalikult varajases etapis kaasa rääkida potentsiaalsete kaevandamisalade paika panemises ja leevendusmeetmete väljatöötamises,“ selgitas Rood. „Niiviisi saavad elanikud kindlustunde nende kodukandis planeeritava üle ning teaksid, kas ja mis võib nende naabruses perspektiivselt kaevandamisega seotult toimuma hakata.“ Planeeringu koostamise käigus hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Vajadusel tehakse ettepanekud kaitsealade kasutamistingimustele. „See tähendab seda, et ühtviisi võrdsena arvestame planeeringu koostamisel nii riigi vajadusi maavaradeks kui ka keskkonnaväärtusi ning kohaliku kogukonna huve elupaiga säilitamiseks,“ lisas Rood.
Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev selgitas, et maavarad on vajalikud peaaegu kõigis meie eluvaldkondades, alates teede ja hoonete ehitamisest kuni rohepöördeks vajalike materjalide tootmiseni. Ühiskonnana vajame maavarasid oma elukvaliteedi hoidmiseks ja tõstmiseks. “Riik kui maavarade uurimise, kaevandamise ja kaitse koordineerija peab kindlustama maavarade teaduspõhise ning ressursitõhususele suunatud kasutuse ja heaperemeheliku haldamise. See tähendab, et maavarasid tuleb kasutada ühiskonnale suurimat väärtust looval moel,” ütles Kuivkaev. Ta tõi välja, et ehitusmaavarade suurim tarbija on riik ise, moodustades umbes 80% kogumahust. Teised suuremad tarbijad on kohalikud omavalitsused ja neile järgnevad ehitusmaterjalide tootjad.
Rapla- ja Pärnumaa kohtumiste põhjal pannakse aasta lõpuks paika teemaplaneeringu lähteseisukohad, mida arutatakse kohalike omavalitsustega avalike väljapanekute käigus. Harju teemaplaneeringu esmane eskiislahendus valmib tuleva aasta alguseks ja siis toimuvad selle tutvustamiseks ja tagasiside küsimiseks kohalike omavalitsustega uued kohtumised.
Maakonna maavarade teemaplaneeringuga lepitakse kokku ja määratakse ära alad, kus oleks võimalik maavarasid uurida ja kaevandada. Pannakse paika suunad ja tingimused tegevuste planeerimisel ning elluviimisel. Samuti seatakse määratud aladel prioriteedid, millal konkreetses kohas maavara kaevandada. Enne, kui määratud aladel saab kaevandamisega alustada, on vaja viia läbi kas geoloogiline uuring või kui ala on juba uuritud, siis taotleda kaevandamise luba. Kaevandamise luba menetleb ja annab välja Keskkonnaamet. Loa menetlusse kaasatakse kohalik omavalitsus ja kohalikud inimesed.
Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 04.10.2023.a. pressiteade
