Eesti veterinaarmeditsiin tähistab oktoobrikuus pidulikku aastapäeva – loomaarstide koolitamise algusest möödub 175 aastat. Juubelinädala avasündmus on näituse „Veterinaarmeditsiin 175“ avamine esmaspäeval, 2. oktoobril kell 14 Eesti Maaülikooli raamatukogus.

Näitus jutustab Eesti veterinaarmeditsiini arengulugu, rääkides üle-eelmise sajandi juhtumuste kõrval ka tänapäeva loomaarstide tegemistest.

Näituse ühe autori Juhani Püttsepa sõnul koosneb näitus 23 stendist, mis kirjeldavad veterinaariaõppe edenemist Taaralinnas. Ja mitte ainult sisus – näituse ühe koostaja Juhani Püttsepa sõnul joonistub ühe põhiteljena välja näiteks see, kuidas on loomaarstide õpetamine Tartus ruumiliselt liikunud: „Südalinnast Narva maanteele ja sealt edasi Tähtvere väljale, kus Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut praegugi asub,“ selgitas Püttsepp.

Üks ruum maaülikooli raamatukogus on aga sisustanud professori töökabinetiks: „Sellesse ruumi sisenedes jääb pilk ilmselt pidama kas hobuse skeletil või tundmatul veterinaariaprofessoril, kes istub mõtlikul ilmel päevinäinud töölaua taga. See meeleolu võiks külastaja viia umbes 1930ndatesse aastatesse,“ ütles Püttsepp. Uudistada saab ka veterinaari abivahendeid, nt hobuse rautamise riistu ja üht-teist kirurgi arsenalist. Samuti kirjalikku pärandit – üliõpilaste konspekte, anatoomiaatlaseid. Esemed pärinevad Eesti Maaülikooli Zoomeedikumi anatoomia muuseumist ning osalt ka maaülikooli raamatukogust.

Näitusega koos valmis kaardipakk „42 loomaarstimõistatust“, mis sobib nii rõõmsaks ajaviiduks kui ka enda harimiseks. Selle kaardimängu koostamisel sai veterinaarmeditsiini ajalugu põhjalikult läbi sõelutud. Juhani Püttsepp ütles, et teda puudutas selle käigus kõige enam loomaarstiteadlase Jaagup Alaotsa lugu, kes on oma ameti kõrvalt tõlkinud eesti keelde mitmeid tuntud loomaarstiraamatuid. „Jaagup Alaots sattus 1-aastase poisikesena koos oma emaga juudi koolimajja sakslaste kätte vangi. Tal õnnestus sealt pääseda, kui üks hea inimene ta reisikohvri sees välja tõi, ema aga hukati. Otsisime Jaagupi ja tema ema ühist fotot, seda aga polnud. Nüüd ehib meie kaardimängus seda kaarti, kus loomaarstimõistatuse esitab Jaagup Alaots, hoopis kunstnik Kalli Kalde joonistatud pilt emast ja tema süles istuvast poisipõnnist,“ ütles Püttsepp.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade