2022. aasta zoonooside seire tulemused näitavad, et peamiselt tuvastati Salmonella bakterit kanaliha ja kanalihatoodetest. Inimestel diagnoositud sagedasemad zoonoosid olid salmonelloos ja kampülbakterenteriit.
Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Brita Smitti sõnul võeti eelmisel aastal hulgaliselt proove nii toidust kui ka loomadelt. ,,2022. a jooksul võeti proove haigustekitajate määramiseks nii kodulindudelt, põllumajandusloomadelt ning toidust ja söödast. Tulemused näitasid, et toidust võetud mittenõuetekohaste Salmonella proovide osakaal on veidikene tõusnud, kampülobakterit tuvastati vaid 2 proovis, Listeria monocytogenes’i positiivsete proovide osakaal võrreldes aastaga 2021 on langenud’’.
Smitt rõhutab, et kõikide mittenõuetekohaste proovidega tegeletakse. „Juhul, kui tuvastatakse toode, mis ei ole ohutu, siis sellesse suhtutakse tõsiselt, tootele tehakse tagasikutsumine ja kõrvaldatakse müügilt. Siiski on oluline meeles pidada, et haigestumise vältimiseks on väga tähtis toidu valmistamine nõuetekohaselt – kuumutamist vajavad tooted on vaja korralikult kuumutada ja läbi küpsetada, juurvilju ning puuvilju hoolikalt pesta. Siinkohal on oluline isiklik hügieen, korralik kätepesu ning hoida töövahendid, nõud ja pinnad puhtana.“
Põllumajandusloomadelt ja -lindudelt võetud positiivsete proovide osakaal on vähenenud. Kui 2021. aastal tuvastati salmonelloosi tekitaja 2,7% uuritud karjades, siis 2022. aastaks oli see langenud 2% peale. See näitab, et meie loomapidajad on teadlikud bioturvalisuse olulisusest ja rakendavad neid järjepidevalt vähendamaks zoonooside levikut.
Zoonooside seires on antud ülevaade ka mikroobide antibiootikumiresistentsusest. Seire tulemused näitavad võrreldes 2020. aastaga tõusutrendi. „Analüüsides antimikroobiresistentsuse analüüside tulemusi näeme, et kuigi antibiootikumide kasutamine loomade raviks on vähenenud, on mikroobide antibiootikumiresistentsuse probleem säilinud. Tegemist on ülemaailmse probleemiga, millele otsitakse lahendust paljudes riikides ning Põllumajandus- ja Toiduamet teeb koostööd valdkonna ekspertidega, teadlastega ja loomapidajatega,“ selgitas Smitt.
Jätkuvalt moodustavad salmonelloos ja kampülobakterenteriit kõige suurema osakaalu inimeste seas, seejuures rühmaviisiliste haigestumiste arv võrreldes 2021. aastaga on langenud.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Juta Varjase kinnitusel järeldub sama ka Terviseameti statistikast: kõige sagedamini registreeritakse salmonelloosi ja kampülobakterenteriiti. „Haigestumine on jõudnud pandeemiaeelsele tasemele, rühmaviisiliste haigestumiste arv on langenud,“ selgitas ta ja lisas, et haigestumise vältimiseks on oluline kinni pidada toidukäitlemise nõuetest, isiku- ja toiduhügieeni reeglitest.
Põllumajandus- ja Toiduamet jätkab iga-aastase proovide võtuga nii loomadelt, söödast kui ka toidust. Eesmärk on ennetada haiguste levikut, kaitsta inimesi ja loomi zoonootiliste haiguste eest.
Hea teada:
Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainete tööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides, nagu näiteks marutaud.
Aruande leiab siit.
Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti 28.09.2023 pressiteade