Riigimetsa puitu saavad edaspidi kasutada eelisjärjekorras need ettevõtted, kes teevad sellest kõrgema lisandväärtusega tooteid. Lisaks saavad riigimetsa raieõiguse ja müügi korra muutusega edaspidi avalikuks RMK kestvuslepingud ning nende tingimused.

Vabariigi Valitsus muutis kliimaministri ettepanekul riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja müügi korda. Muudatused aitavad vältida puidu müümist maksuvõlaga ettevõtjatele. Korda lisandub reegel, et lepingu saamiseks RMKga peab maksuvõlgnevus puuduma või olema ajatatud.

"Kliimapoliitika eesmärk on puidu kõrgem väärindamine, reeglite muutus annab selleks raami. Hindamisel lisandub puidu kestliku kasutamise ja kõrgema lisandväärtuse andmise eelisaspekt, see annab plusspunktid puidu kõrgväärindajatele ja lühema tarneahelaga tootjatele. Lisaks pakutavale hinnale saab vaadata ka puidu transpordiga kaasnevaid laadimise- ja veokulusid ning lõpptooteid," ütles kliimaminister Kristen Michal.

Muudatuste mõju sõltub puitu ümber töötlevate ettevõtete profiilist. Ernst & Young Baltic AS koostatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju viimase analüüsi kohaselt, mis tugineb 2021. aasta äriregistri andmetele, luuakse ühe kuupmeetri puidu töötlemisel lisandväärtust 265 eurot. Statistikaameti andmetel eksporditi 2021. aastal Eestist 1,7 miljonit kuupmeetrit ümarpuitu. Selle puidukoguse kohaliku töötlemise korral loodaks Eestis juurde lisandväärtust 450 miljonit eurot, millega kaasneks märkimisväärne töökohtade arvu suuremine sektoris.

Ligikaudu 85% kogu metsamaterjali müügimahust RMK-s moodustab kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel müüdud puit. RMK on otsustanud, et alates 1. jaanuarist 2023. a sõlmitud metsamaterjali müügilepingud on järgmise aasta algusest avalikud. See on kooskõlas nõudega, et riigivaraga tehtavad tehingud peavad olema avalikud.

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade