Ühispöördumine: seaduse muutmise alus ei saa olla riigikassa täitmine

Eile saatsid neli erialaliitu Rahandusministeeriumile vastuse riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse kohta, kuna planeeritavad muutused halvendavad oluliselt metsaomanike, tootmis- ja tööstusettevõtete ning põllumajandusettevõtete olukorda.

Eesti Erametsaliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ühisvastuses toodi välja, et planeeritava riigilõivuseaduse muudatuste mõju tööstus- ja põllumajandussektorile on tohutu, kuna eelnõus muudetakse oluliselt erinevate keskkonnakaitse alaste lubade taotlemisel ja muutmisel võetavaid riigilõivu määrasid.

"Selle järgi suureneksid näiteks tööstus- ja tootmisettevõtete komplekslubade eest võetavad riigilõivumäärad järgmise aasta 1. juulist 695-1490 % võrra ja põllumajandusettevõtetele 297-695 %. Kui täna kehtiv riigilõivu määr on kõikidele ettevõtetele 1240 eurot, siis seaduse kehtima hakkamise puhul oleksid need maksimaalselt 19 720 eurot tööstus- ja tootmisettevõtetele ning 9860 eurot põllumajandusettevõtetele. Eelnõu kohaselt suureneksid ka keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest võetavad riigilõivud peaaegu 4 korda. Nii suurel määral riigilõivude tõstmine on igasuguse hea halduspraktika vastane ja ka sisuliselt põhjendamata," märgiti ühisvastuses.

Eelnõu seletuskirjas toodi riigilõivude suurendamise põhjenduseks asjaolu, et lubade menetluskulud on aja jooksul oluliselt suurenenud. Näitena toodi komplekslubade maksumus aastatel 2021 ja 2022, mille kohaselt menetluse kulud suurenesid 62,5% võrra.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Ants Noot: riigil napib koostöösoovi

"On kahetsusväärne, et huvirühmade kaasamine on sedavõrd marginaliseeritud. Olematu tähtajaga sotsiaalpartnerite kaasamine on sisutu ja vastuvõetamatu ning ei vasta hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale, mõjude hindamise metoodikale ja õigusloomepoliitika põhialustele," lausus Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Ants Noot.

Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu saabus erialaorganisatsioonidele ettepanekute tegemiseks paari päevase etteteatamise ajaga, mis ei jäta piisavat aega sisuliste muudatuste tegemiseks.

EPKK juhatuse esimees ütles, et halba õigusloome praktikat on viimasel ajal juba liiga palju. "Äsja tuli arvamuse avaldamiseks ka saastetasude tõstmise eelnõu ja ka seal oli samamoodi vaid loetud päevad tagasiside andmiseks. Selline praktika ei võimalda ettevalmistavasse töösse sisulist sotsiaalpartnerite kaasamist. Samuti on puudulik muudatuste mõjude hindamine," osutas Noot.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koda: tarbijaid ei tohi sorava jutuga petta

Kuigi Euroopa Parlamendi tasandil on juba viimased kümme aastat ära määratletud, mis on piima ja piimatoode, siis vaatamata sellele käivad Eestis asjad ikka omasoodu. Nimelt püütakse taimseid jooke müüa piima pähe ja niiviisi eksitada tarbijaid, rääkis Põllult taldrikule saates Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar.

Meeli Lindsaar ütles, et toidukaupade nime õiguspärane kasutamine jätab Eestis kõvasti soovida. "See probleem ei puuduta mitte ainult tootjaid ja kauplejaid, vaid ka reklaamijaid, kes taimsete jookide turundamiseks tarbijat eksitavaid vahendeid kasutavad ning selle läbi turul segadust tekitavad," selgitas EPKK toiduvaldkonna juht.

Advokaadibüroo Triniti partneri Siim Maripuu sõnul on kokkulepped toitude nimetustes ja tähenduses selleks, et EL siseselt saaks toimida sujuv kaupade vedu ning tarbijad saaks üheselt aru, mida tarbitakse.

Biokompetentsikeskuse BioCC OÜ teadur Liis Lutter ütles, et taimsete jookide tarbimisel peaksid inimesed olema ettevaatlikud, kuna teraviljad ja kaunviljad mida kasutatakse taimsete jookide tootmiseks on küll rikkad vitamiinide, kiudainete, mineraalide sisaldusest aga neist valmistatud taimsed joogid või taimsed alternatiivid sisaldavad siiski toitaineid madalamas kontsentratsioonis.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Pane tähele: EPA messil jagatakse nii kogemusi kui teadmisi

"Tänavune hooaeg on olnud põllumajandussektorile väga väljakutsete rohke ja seetõttu on hea saada omavahel kokku ning kuulata, milliseid uusi teadmisi või võtteid võeti kasutusele keerulises olukorras toimetulekuks," kommenteeris Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Ants Noot selle aasta EPA 2023 seminaride ja konverentside fookusi.

Koja esimees Ants Noot ütles, et heitlikud ilmastikuolud, roheleppest tingitud kohustused ja endiselt volatiilne majanduskeskkond sunnib põllumehi, looma- ja taimekasvatajaid pidevalt otsima uusi teadmisi, kohanema pidevate muutustega ning lõppkokkuvõttes olema kasumlik ja jätkusuutlik oma tegevuses. "Põllumajandus ja toidutootmine on valdkond, mis pidevalt nõuab sektoris tegutsevatelt ettevõtetelt pingutust, et püsima jääda. Lisaks on meie sektorile pandud suur vastutus inimeste toidulaua katmise eest. Sellises situatsioonis on jagatud kogemustel ja uutel teadmistel kulla kaal," rääkis Noot EPA-l toimuvate konverentside ja infotundide populaarsuse tagamaadest.

Juba viiendat korda toimuv Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2023 pakub 11-12 oktoober lisaks B2B messile, mitmeid konverentse ja mitmekesist seminariprogrammi. Toimuvad valdkonna jaoks olulised konverentsid nagu Lihaveisekasvatajate aastakonverents, konverents Maheturg ja Metsandusfoorum ning Lamba ja Kitsekasvatajate konverents. Traditsioonilise koha programmis on leidnud EPA finantsseminar, uueks "tulijaks" on mesindusseminar.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid

26.09.2023 - Konverents "Aasta Põllumees 2023 - Põllumajandussektor muutuvates tingimustes"
29.09.2023 - Infopäev "Euroopa Liidu kvaliteedikavad ja geograafiline tähis"
02.10.2023 - Turvasmuldadel majandamine ning maaparandussüsteemid keskkonna- ja kliimaeesmärkide kontekstis
04.19.2023 - Tööohutust tutvustav koolitus "Kuidas korraldada töötervishoid efektiivsemalt?"
11.10.2023 - EPKK konverents "Metsandusfoorum 2023"
11.-12.10.2023 - EPKK mess "EPA 2023"