1. Retk Heiki Pärdiga Jurmalasse ja Riiga

Laupäeval, 02.september 2023

Suvi kestab ja sõidame koos kultuuriloolase Heiki Pärdiga Jurmalat avastama. Kuulsaimas ja parimas Läti kuurordis on 24 kilomeetrit valget liivaranda, 11 supelranda - Lielupe, Bulduri, Dzintari, Majori, Dubulti, Budsi, Melluži, Asari, Vaivari, Kauguri ja Jaunķemeri. Linn koosneb suurest hulgast eraldi osadest (läänes itta): Kemeri, Jaunķemeri, Sloka, Kauguri, Vaivari, Asari, Valteri, Melluži, Buds, Jaundubulti, Dubulti, Majori, Dzintari , Bulduri , Lielupe ja Priedaine . Oli üks populaarsemaid ja nooblimaid puhkekohti endises Nõukogude impeeriumis. 1980. aastail olevat tippaegadel ühel päeval olnud siin kuni 250 000 puhkajat. Jūrmala 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole arhitektuuri kõige silmatorkavam joon on puitehitiste märkimisväärne ülekaal. Seda iseloomustab rikkalik nikerdatud puitpits hoonete fassaadidel ja katusekaunistustes. Klassitsism, historitsism, juugendstiil ja rahvusromantism ning funktsionalism eksisteerivad kenasti kõrvuti ja läbisegi. Rohkem kui 4000 ajaloolisest hoonest on arhitektuurimälestiste nimekirjas 414 hoonet.
Kuulsaid jurmalalasi: Edgars Rinkēvičs (1973) - Läti Vabariigi president, Artis Pabriks (1966) - poliitik (mitmekordne minister), politoloog, Mihhail Zadornov (1948-2017) - nõukogude-vene satiirik, Aleksandr Kaleri (1956) - nõukogude-vene kosmonaut.

Õhtupooliku veedame Riias. Külastame Riia vanalinnas asuvat portselanimuuseumi. Võimalus külastada vanalinna kohvikuid ja uudistada turul.

Retke juhib ja Jurmala kauneid puitarhitektuuri tutvustab meile kultuuriloolane Heiki Pärdi.

Sõidame Pärnu ja Ikla kaudu.

Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 7.00. Tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.00

Sõidu hind koos Riis portselanimuuseumi piletiga 50 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.



Kaasa ID kaart või pass.

 

2. Retk Kuramaale ja Kuramaa liivlaste juurde

Reede, 15.09.2023 - pühapäev, 17.09.2023

Jätkame Läti avastamist ning sõidame suve lõpus kolmepäevasele retkele Kuramaale ja Kuramaa liivlaste juurde. Retke juhtideks geograaf Toomas Kümmel ja ajaloolane Jaak Prozes.

Esimesel päeval sõidame Tallinnast Pärnu kaudu Ventspilsi (Vindavi). Teel teeme peatused Tukumsis ja Kuldīgas ja naudime nende Kuramaa vanade linnade kaunist miljööd.

Tukums on maaliline väikelinn, kus on hästi säilinud ajalooline keskus, iidne puitarhitektuur, kaunid aiad ja õitsvad lillepeenrad. Ajalooallikates mainiti linna esmakordselt 1253. aastal. 13. sajandi lõpus ehitas Liivimaa ordu siia uue lossi. Tukums sai linnaõigused 1445. aastal.

Kuldīgat kutsutakse Põhjamaade Veneetsiaks, kuna linn kuulub voolava vee rohkuse ja ajaloolise arhitektuuri tõttu UNESCO maailmapärandi objektide nimekirja. Alekšupīte jõgi voolab läbi linna paljude majade seinte vahelt. Üks kõige olulisemaid väärtusi linnas on 13. sajandile iseloomulik ebaregulaarne planeering kitsaste tänavatega ja vanalinna 17.-19. sajandist pärit hoonestus, mis on väljapaistev haruldus. Linna nimetatakse sageli Baltimaade väikelinnade pärliks.

Linna vaatamisväärsusteks on üle Venta jõe kulgev ajalooline punastest tellistest sild. Kuldīga on kuulus ka tänu Euroopa kõige laiemale joale Venta jõel. 1368. aastal võeti Kuldīga Hansa Liitu. Linn oli enne pealinna üleviimist Miitavisse (Jelgava) Kuramaa hertsogkonna pealinn aastatel 1596-1616.

Venta jõe suudmes asuv Ventspils (Vindavi) on rahvaarvult Läti kuues linn. Ventspils kuulus Hansa liitu. Linna keskel asub Ventspilsi ordulinnus. Ventspilsi sadam on kaubakäibelt suurim sadam Lätis ja üks suuremaid Läänemerel.

Teise päeva hommikul külastame Ventspilsi ordulinnust, seejärel võtame suuna liivlaste asuala ja Kolka nina poole.

Liivi rand (Lîvõd Rânda) on ajalooline Kuramaa liivlaste asuala, viimane koht, kus liivlased elasid rahvana. Rannas on 12 küla.

Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest, nad elasid Põhja-Kuramaa 12 rannakülas. Tänu tihedale asustusele õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima, lätikeelses keskkonnas nad enamjaolt assimileerusid. II maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Kuid pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud ranget piiritsooni-režiimi oli suurem osa liivlasi sunnitud tööotsinguil rannast lahkuma.

Tänapäeval räägib liivi keelt emakeelena vaid alla 10 inimese. Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 inimest. Enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. 1991. aastal kuulutati liivlased esimest korda ajaloos Läti põlisrahvaks.

Põlises liivlaste külas Mazirbes külastame Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel 1939. aastal valminud liivi rahvamaja. Rahvamajal on kultuurielus oluline koht, seda peetakse soome-ugri rahvaste hõimuliikumise materialiseerunud sümboliks.

Kolka nina on neem Kura poolsaare põhjatipus, kus kohtuvad Liivi laht ja Kura kurk. Kolka sarv on üks tähelepanuväärsemaid neemi Läti rannikul, kus on võimalik vaadelda kahe mere - avatud Läänemere ning Liivi lahe - lainete põrkumist. Igavesti muutuv Kolka nina on koht, kus päikesetõus kohtub loojakuga, sest ühest ja samast paigast paistab lõpmatu horisont nii itta kui ka läände. Kolka neem jätkub madalikuna vee all veel 6 km kuni Kolka tuletornini.

Kolka külas käime kaasaegselt kujundatud liivi keskuses. Muuseumis on ülevaade Kuramaa liivlaste ajaloost, elu-olust ja materiaalsest kultuurist.

Liivi küladest suundume Dundagasse, kus tutvume kohaliku lossiga. Dundaga loss on suurim 13. sajandil ehitatud loss Põhja-Kuramaal oma kinnise õue, väravatorni ja 2-3 m paksuste müüridega. See on hästi säilinud. Dundaga lossi ehitas Riia toomkapiitel 13. sajandi teisel poolel majanduslikuks otstarbeks. Hilisematel sajanditel kasutati seda keskaegset lossi kindlusena ja mõisahärra häärberina.

Lossi keldris on avatud püsinäitus, mis on pühendatud maailmakuulsale Dundaga elanikule krokodillikütt Arvīds Blūmentālsile (1925-2006). Tema oli ka tuntud filmi "Krokodill Dundee" peategelase prototüüp. Külastame lähedal asuvat Pace villavabrikut. Saab osta erinevat toodangut.

Edasi sõidame juba läbi Kuramaa väikelinnade Valdemārpilsi ja Talsi tagasi ööbimispaika Ventspilsi. Valdemārpils kandis kuni 1926. aastani nime Sasmaka ja nimetati siis Läti silmapaistvama rahvusliku ärkamisaja tegelase Krišjānis Valdemārsi sünnikoha auks Valdemārpilsiks.



Kolmandal päeval alustame tagasisõitu koju. Hommikul teeme Ventspilsis veel meeleoluka laevasõidu Venta jõe suudmes.

Sealt sõidame Sabilesse, kus Abava jõe kaldal asub Guinessi rekordite raamatu andmetel kõige põhjapoolseim avamaal kasvav viinamarjaistandus maailmas. Sabile viinamarjaistandus sai alguse Kuramaa hertsogiriigi krahv Jakob Kettleri valitsemisajal 17. sajandil. Viinamarjaistandust laiendati, võeti kasvatamisele uusi sorte ning valmistati haput veini, mida eksporditi ka teistesse Euroopa riikidesse. Sabile viinamarjaistanduse uuestisünd oli Läti iseseisvuse ajal 1936. aastal. Siis kasvatati juba teaduslikult aretatud külmataluvusega uusi Läti viinamarja sorte. Pärast II Maailmasõda vahetusid viinamäe omanikud ja mägi jäi hooleta. 1989. aastal avastati Sabile mägi taas ning seda hakati taas üles ehitama. Teeme ekskursiooni veinitallu ja degusteerime kohalikku toodangut.

Põikame läbi Lestenest, kus heidame pilgu peale Läti Teises maailmasõjas saksa poolel võidelnute uhkele mälestusmemoriaalile.
Pärast seda võtame suuna kodupoole.


Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest reedel kell 6.45.
Tagasi Tallinnas pühapäeval kell 23.00

Korraldajad: Looduse Omnibuss koostöös Fenno-Ugria Asutusega

Sõidu hind koos hotelli hommikusöökidega, muuseumipiletitega ja laevasõiduga Venta jõel 245 eurot.
Lisatasu eest veinitalu külastus Sabiles koos degusteerimisega ja laupäevane lõunasöök Liivi talus.


Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.



Kaasa ID kaart või pass.

Arve palun tasuda tähtajaks.

Allikas: Looduse Omnibussi teated