Pühapäeval, 27.augustil 2023

Sõidame kuurortlinna Haapsallu ja osaleme mitmetes Valge Daami ja 12. Pitsipäeva üritustel.

Valge Daami aeg on juba kolmel aastakümnel olnud Haapsalu suve üks tähtsamaid sündmusi. Augusti täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu promenaad sumisevaks laadaplatsiks, kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni.

Selle aasta Pitsipäev toimub Pitsikskuses ja selle hoovis.

Saab osta lõnga, vardaid, käsitööraamatuid ja kaunist käsitööd. Kohal on meistrid kellega saab käsitööjuttu ajada või endale midagi ilusat tellida või nõu küsida.


PITSIKESKUSES JA SELLE HOOVIS (Karja 25)


HAAPSALU XII PITSIPÄEV

11.00 Avamine
11.30 Raamatu "Helga Rüütli sallid 2" esitlus
12.30 Näitame pitse. Kutsume kõiki osalejaid näitama oma käsitööd ja
riietuma pitsidesse!
13-15 Kudumisvõistlus. Registreerimine kohapeal, osalejad saavad
töövahendid ja lõnga
15.30 Võtame päeva kokku ja tunnustame võitjaid

11.00-15.30 Avatud pitsikeskuse ja Saara kirjastuse müügiletid, näitus Helga Rüütli sallidest

Ilusa ilma korral Pitsikohvik.

Üllatusmüüjad, kohtumised jm.

On Valge Daami aeg. Linnas toimub palju põnevat.

Haapsalus Karja 21 on avanud Määramäe perenaine Eva Raudkivi oma uue poe Väike Pariis. Oleme oodatud külla tutvuma tema uute ja põnevate tegemistega. Osta saab Eva kaunist keraamikat ja muud põnevat.

Haapsalus on avatud kaks Ülle Meistri lähenevale sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitust.

Haapsalu lasteraamatukogus ( F. J. Wiedemanni 11 ) avati väljapanek Ülle Meistri illustratsioonidest, mille ta tegi pärandkultuuri-teemaliste väljaannete jaoks. Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg ütles, et need varem trükis ilmunud tööd on
näitusel esimest korda.


Haapsalu kunstikooli galeriis ( Jaani 2 ) saab näha Ülle Meistri 75. sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitus. Näitus "Ülle Meister 75" annab ülevaate kunstniku loomingust ja tutvustab ka seni vähem eksponeeritud töid. Lisaks viimase loominguperioodi akvarellidele ning pastellidele tutvustatakse näitusel Meistri söejoonistusi, erinevates graafilistes tehnikates teostatud töid ja portreid.

Haapsalu Raekojas ( Kooli 2 ) saab näha kahte põnevat näitust.

Pulmas, talgutel ja kõrtsis Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.

Läänemaa rahvarõivad on värvikirkad ja kaunid. Rahvariided kujutavad endas eelkõige talurahva traditsioonilist rõivastust, mida on mõjutanud kohalikud tavad ja arusaamad. Näitusel "Pulmas, talgutel ja kõrtsis" on välja pandud vähemalt üks rahvarõivakomplekt igast Läänemaa kihelkonnast, ka nendest, mis tänase haldusjaotuse järgi kuuluvad ümbritsevatesse Pärnu ja Rapla maakondadesse. Näitus kajastab ajastut, mil rahvarõivad olid veel igapäevaselt kasutuses. 1912. aastal rahvarõivaainest kogunud Erik Lamberti kirjeldust, et Hanila kihelkonnas kandsid naised liistikut "pulmas, talgutel ja kõrtsis" saab tol perioodil laiendada rahvarõivastele üldiselt. Kuigi 19. sajandi lõpus hakkas rahvariiete igapäevane kasutamine vaikselt kaduma, siis ei juhtunud see üleöö ja Läänemaalt on teada, et Vormsil kanti rahvariideid näiteks kuni teise maailmasõjani.


Rahvuslik moelava Rahvuslikud mustrid moodsas rõivastuses

Minevikust pidepunktide ja oma juurte otsimine on eestlastele omane, see aitab meil oma identiteeti ikka ja jälle uuesti luua ning hoida. Rahvariietelt pärit mustrid ̶ vöökiri, käisekiri, seelikutriip, kaheksakand, lill ja romb, maasikas ja piibeleht ̶ on ilusad, eestlastele omased ja tuttavad. Need on endas alati kandnud sügavamat sõnumit - nad on olnud osa rahvuslikust propagandast, aidanud vastu panna võõrale ideoloogiale, tõstnud rahvuslikku uhkustunnet, manifesteerinud eestlaseks olemist.

Viimase sajandi jooksul on väikeste vaheaegadega pea igal kümnendil kaasaegsete ja moodsate rõivaste kujundamiseks pöördutud Eesti omaetnograafilise pärandi poole. Väike valik nendest on koondatud Haapsalu raekoja näitusele, püüdes valikus lähtuda eelkõige Läänemaa mustritest, kuid kaasatud on ka naaberpiirkondade mustreid. Eksponeeritud esemed kuuluvad Eesti Rahva Muuseumi kogudesse ning näituse kuraatoriks on Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelt.


Lisaks toimub linnas veel muudki põnevat.


PROMENAADI PARK:
10-16 Käsitöölaat

AAFRIKA RANNA TANTSULAVA:
12 Rahvatantsurühmad Läki Tantsule ning Kalurineiud
13.30 JJ-Street tantsukool


KÕLAKODA (Promenaadi 1):
13 Voldemar Kuslap
14.30 Haapsalu rütmid Arno Suislepaga

TOOMKIRIK (Lossiplats 3):
17 Kirikukontsert SOLI DEO GLORIA. Andres Mustonen 70. Kavas Bachi teosed sooloviiulile. Sissepääs annetusega


Retk toimub koostöös Haapsalu Pitsikeskusega.


Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 8.30 . Tagasi Tallinnas kell 20.00
Sõidu hind 30 eurot, kooliõpilastele 20 eurot.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik täpne nimeline registreerimine, palun lisada telefoninumbri, saadame kinnituse. Info telefonil 5647 6297 Jaan Riis.

Plaanide muutudes palume sellest kohe teada anda, et saaksime vabanenud kohad huvilistele edasi anda.

Allikas: Looduse Omnibussi teade