Teadlane: Keskkonna eest seisjad süüdistavad asjatult põllumehi, elu on palju keerulisem

Mihkel Kangur ja Erik Moora Äripäeva raadiosaates "Kuum tool" toimunud arutelus jäi kõlama mõte, et mullaviljakuse kaos on süüdi väetised ja taimekaitsevahendid ning päästerõngaks oleks sõnniku põllule vedamine. "Paraku püütakse nõnda väga komplitseeritud probleemi lihtsustada ja konkreetseid süüdlasi otsida. Tegelikkus on nagu alati palju keerulisem," kirjutas säästliku tehnoloogia teadur Jüri Liiv.

Humiinainete keemiaga viimased viisteist aastat tegelenud Tartu Ülikooli teadlane Jüri Liiv sõnas alustuseks, et ei maksa arvata nagu tahaks ta põlde taimekaitsevahenditega üle ujutada. "Väetiste kasutamine on aga paratamatu, sest vastasel korral sureks inimkond lihtsalt nälga. Tööstuslik "mahe" tootmine ei ole laias plaanis jätkusuutlik, sest iga saagiga viiakse teatud osa taimetoitaineid põllult minema. Mahetootmises kompenseeritakse kadu naabruses asuva karjamaa arvelt, kus söövate lehmade sõnnik tasakaalustab minemaveetud osa. Paraku saavad aga ka sealt toitained otsa, küll pisut aeglasemat. See, mis aga linna viidud, ei tule tagasi, vaid jõuab üldiselt merre," selgitas Liiv taimekasvatuse põhitõdesid.

"Mulla viljakuse põhifaktoriks on huumus. Humiinained on väga keerulised suured molekulid, mis sisaldavad hulganisti funktsionaalseid keemilisi rühmi. Tänu nendele suudavad nad hoida mullas vett ja toitaineid ning muudavad mulla viljakaks. Kui huumust pole, on tegu liivaga, kus taimi saab kasvatada ainult pidevalt väetiselahusega kastes. Paraku ei kannata humiinained õhku ja niipea, kui me põldu künname, hakkavad need lagunema. Mis edasi juhtub, on hästi näha Sahara näitel: looduslikult on tegu viljaka savanniga, mille põllumajanduslik tegevus on muutnud kõrbeks. Ka kõik Ameerika kümned ja kümned kõrgtsivilisatsioonid on hävinud tänu sellele, et ühes ja samas kohas kasvatati pikka aega maisi või muud söödavat. Ühel hetkel sai otsa huumus - ja ka riik ja tsivilisatsioon," osutas Liiv.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Jätkusuutlik silotootmine - põllupäev Hummuli Agros

31. juulil korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) projekti "Sustainable Silage - Jätkusuutlik silotootmine" raames põllupäeva Hummuli Agros, Valgamaal, kus tutvustati silotootmise parimaid praktikaid ja räägiti looduskeskkonna hoidmisest läbi loomakasvatuse vaatenurga.

Päeva esimeses osas selgitas projekti koordinaator Silja Lehtpuu (EPKK) projekti tausta ja vajalikkust põllumajandussektorile. "Projekti eesmärgiks on parimate teadmiste ja praktikate kombineerimine Kesk-Läänemere piirkonnas. Käsitlemist leiab kogu silotootmise ahel koostöös projektipartneritega Soomest ja Lätist," lausus Lehtpuu.

Kalvi Tamm (METK) tutvustas projekti raames silomahlaga läbiviidavaid katseid, kus uuritakse silomahla mõju rohumaa mullale ning taimikule. Tamm selgitas, et silomahla, mulla ja taimede proove kogutakse pilootfarmidest, nende põhjal koostatakse konkreetsed soovitused lähtuvalt analüüside tulemustest.

EPKK piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar tegi lühikokkuvõtte 20. juulil Jõgeval toimunud infopäevast. Puskar selgitas, et võrreldes eelnevate aastatega on suurim probleem silotoomises silo puudus ja vastavalt ilmastiku muutusele tuleb teha ka sööda tootmises kiireid otsuseid.

Päeva viis läbi Hummuli Agro juht Are Selge, kes tutvustas ettevõtte põhimõtteid, kogemusi ning tegevusi. Selge sõnul on hetkel kõige tähtsamaks taime-ja loomakasvatuse valdkondade omavaheline koostöö, et tagada kvaliteetne sööt ning piimatoodang.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Saaremaa Piimatööstus alustas juustu eksporti Jaapanisse

Peale pikki ettevalmistustöid alustas Saaremaa Piimatööstus eksporti kõrgete kvaliteedinõudmistega saareriiki - Jaapanisse. "Üleeile läks Jaapani poole teele esimene koorem Saaremaal toodetud juustu. Koorma ettevalmistust olid kohapeale sõitnud jälgima ka Jaapani kliendid, kes hindasid Saaremaa Piimatööstuse töö- ja tootekvaliteedi väga heaks," rääkis ettevõtte ekspordijuht Annika Kõiv.

"Covid-19, energia- ja sisendite hindade tõus, sõda Ukrainas on mõjutanud toodete müüki nii kodu- kui ka eksportturgudel. Mistõttu oleme klientide leidmisel vaadanud ka Euroopast kaugemale. Ettevalmistused Jaapani turule on kestnud mitu aastat. Lõpuks oleme nii kaugel, et saime panna teele esimese koorma. Loodame, et sellest saab alguse pikaajaline ja viljakas koostöö," rääkis Saaremaa Piimatööstuse ekspordijuht Annika Kõiv.

Kõiv lisas, et kuna Jaapani kultuurile on iseloomulik pikaajaline vaade ning lisaks väga kõrgetele kvaliteedinõuetele hinnatakse väga ka usalduslikku suhet, siis selle saavutamine võtab sageli kõvasti aega. "Vaatamata hiljutistele keerulistele aegadele investeeris Saaremaa Piimatööstus paar aastat tagasi juustutootmisseadmete uuendamisesse, mis on osutunud igati õigeks sammuks," lausu Kõiv.

Saaremaa Piimatööstuse juhataja Villi Pihli sõnul oli investeeringute eesmärgiks tugevdada välisturgudele kohaldatud kvaliteetse juustusortimendiga konkurentsipositsiooni ja suurendada ettevõtte ekspordikäibe osakaalu kogu müügitulus.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
11.-12.10.2023 - EPKK mess "EPA 2023"