Projekt "Linnutee". Foto: Evelin Lumi

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid avasid Tartu Ülejõe pargis lindudele mõeldud kõrghoone "Linnutee". Ehitusprojekti valmimisega tõmmati pidulikult joon alla tudengite esimese aasta õpingutele.

Kui tavaliselt ehitavad EKA esimese kursuse tudengid õppeaasta lõpuks varjualuse inimestele, siis keskendus selle aasta projekt hoopis lindudele. "Linnutee" autori Artur Raiki sõnul toob ehitis esile, kuidas arhitektuur tähtsustab aina enam muu elusloodusega kooseksisteerimise aspekti. "Valminud "Linnutee" on hea näide, et inimese loodud keskkond saab arvestada ka teiste liikide vajadustega. Meie töö pakub lindudele pesitsuspaiku, varjab otsese päevavalguse eest ja kaitseb kiskjate eest. Loodetavasti mõjub see ka inimsilmale huvitava vaheldusena," kirjeldas Raik varjualuse funktsioone. Avamisel selgitas linnalindude liigirikkuse toetamise olulisust ka ornitoloog Marko Mägi.

Ehitus kestis kokku 10 päeva, mille jooksul tuli tudengitel ette valmistada nii ehitusplats kui ka valmis ehitada 12 pesakorterit. "Keegi meist ei oma suurt ehituskogemust, mistõttu oli juba paras väljakutse kõik toimingud ohutusnõuetele vastavalt läbi viia. Näiteks, kuidas seitsme meetri kõrgusel ohutult prusse kinnitada, kui puitkontstruktsioon on vihma tõttu libe. Kindlasti tõi Tartus veedetud aeg meid senisest mudelimaailmast välja," lausus Raik.

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaani Sille Pihlaku sõnul on ehitusprojekt esmakursuslastele arhitektiks sirgumisel hädavajalik. "Varjualuse projektis põimuvad teooria ja ehituspraktika. Et saada arhitekti ametist täielik ülevaade, on noortel vaja isiklikult kogeda ruumiloome protsesse ideede genereerimisest ehitise avamiseni. Kõige selle käigus õpivad tudengid ka teineteist paremini tundma, millest sünnivad olulised kontaktid nende professionaalseks karjääriks," kirjeldas Pihlak.

Dekaani sõnul on selle aasta projekt hästi tabanud ka muutusi tulevikuarhitektuuri põhimõtetes. "Arhitektuuri ülesandeks on ka taristu loomine teistsugusele loodusele kui inimene. Tudengite ülesandeks on kriitiliselt tõstatada küsimusi ja pakkuda lahendusi, kuidas saaks ehitatav keskkond olla kasulik kõigile. Olgu selleks ökoduktid, rohealad või antud näitel linnumajad. Ma arvan, et sellega on suurepäraselt hakkama saadud," ütles Pihlak.

Kursuseprojekti juhendasid Ott Alver ja Alvin Järving arhitektibüroost Arhitekt Must, puutöökojas suunas tudengeid Ragnar Kekkonen ning konstruktsioonide osas Andres Lehtla. Tänavune varjualune on juba kolmas Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna raames valmiv EKA tudengite projekt, üldse aga juba 18. taoline väikevorm.

Tartu abilinnapea Meelis Leidt kiitis avamisel Tartu ja EKA head koostööd targa ja elurikka linnaruumi kujundamisel. Tartu abilinnapea Elo Kiiveti sõnul tutvustab tudengite töö tartlastele linnaruumi rikastamise võimalusi. "Tartu on alati avatud algatustele, mis aktiveerivad siinset tänavapilti ja kaasavad linlasi. Eelmised varjualused on tõestanud, et noortel tudengitel on hea tunnetus, kuidas elukeskkonda linnarahva jaoks põnevamaks ja kaasavamaks muuta. Nüüd on tänu Eesti Kunstiakadeemiale ka lindudel siin parem olla, millest saavad ka inimesed rõõmu tunda," sõnas Kiivet.

Varjualuse valmimist toetasid Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kotton Betoon, Raitwood, ITK Lighting, Hektor Light, Rothoblaas.

Allikas: Eesti Kunstiakadeemia 28.07.2023 pressiteade