Euroopa Parlament tegi üldkogul lõpliku otsuse toetada looduse taastamise seisukohtade kokkuleppimist. Edasi algavad läbirääkimised nõukoguga, kes andis määrusele oma heakskiidu juba 20. juunil.

Praeguse ettepaneku järgi seati eesmärgiks parandada 2030. aastaks 30% hetkel halvas seisus olevatest elupaigatüüpide ja kaitstavate liikide elupaikadest. Lisaks maismaa ja mere ökosüsteemidele puudutab määrus ka linnu, kus tuleb soosida rohealade loomist ja säilitamist.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul on Eesti pikka aega aktiivselt tegelenud elurikkuse hoidmise ja taastamisega. Hooldame ja taastame elurikkaid pärandniite, loome tingimusi kahjustunud märgalade looduslikkuse taastumiseks ning eemaldame veekogudelt kalade rändetõkkeid. Linnades juba tehakse pingutusi rohealade säilitamiseks ja linnaruumi elurikkuse parandamiseks.

"Eesti toetab tugevalt selle määruse ambitsioone ja seatud ühiseid eesmärke. Looduse hea seisund on meiega kodu jagavate liikide kõrval oluline ka inimesele. Näeme, et saame oma seniste tegevustega olla ka teistele Euroopa riikidele eeskujuks ja jagada kogemust. Kuid vaid meie pingutusest ei piisa. Elurikkuse kao pidurdamiseks ja looduse säilimiseks tuleb Euroopas tegutseda üheskoos," sõnas minister.

Looduse taastamise määrus on Euroopas pälvinud palju kõneainet. Mitmed metsanduse-, põllumajanduse- ja kalandussektori esindajad olid määruse suhtes kriitilised, kuid Euroopa teadlaskond, avalikkus ning paljud suured rahvusvahelised ettevõtted väljendasid väga tugevat toetust. Euroopa Nõukogu lähenemises on sees väga palju paindlikkust, mis võimaldab liikmesriikidel seada eesmärgid just oma looduse seisundist ja vajalikest tegevustest lähtuvalt.

"Eesti ettevõtted on juba praegu tublid pingutama, et täita rohe- ja kliimaeesmärke. Ühised tingimused ja eesmärgid Euroopa Liidus võimaldavad meie keskkonnahoidlike ettevõtete ja põllumajandussektori positsiooni ühisturul veel parandada. Saame siin oma eeskuju pöörata konkurentsieeliseks," rääkis Michal.

Looduse halb seisund ei kahjusta vaid meid ümbritsevat elurikkust, vaid mõjub halvasti ka majandusele. Koos elurikkuse kahanemisega väheneb ka meid ümbritsevate ökosüsteemide võime pakkuda meile olulisi looduse hüvesid, olgu nendeks tolmeldamine, kahjuritõrje või viljaka mulla hoidmine. Iga looduse seisundi parandamisse investeeritud euro toob looduse hüvede kättesaadavuse ja paranenud elukeskkonna abil tagasi hinnanguliselt 8-38 eurot. Heas seisundis ökosüsteemid panustavad kliimamuutuste leevendamisse, loodusõnnetuste ennetamisse, aga ka kvaliteetse vee, puhta õhu, heas seisundis mulla ja üldise heaolu tagamisse.

Määruse eesmärkide saavutamine eeldab siiski märkimisväärset rahastust. Euroopa Komisjon hakkab täpsema ülevaate saamiseks analüüsima, millised on rahastusvõimalused ja võimalikud puudujäägid.

Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade