Eesti inimesed on tublid iseehitajad, kuid vajaksid planeerimisel ja asjaajamisel nõustamist. Samuti vajab selgust omavalitsuse roll elamumajanduse korraldamisel, ilmnes väikeelamute renoveerimise protsesside tõhustamise uuringust.

"Eramajade kordategemine on inimestele keerukas väljakutse, kuna omanikud on niivõrd erinevate teadmiste ja oskustega. Näha on, et suuremate toetuste asemel ootavad nad pigem mitmekülgset nõustamisteenust ja asjakohast infot. Meile on omane iseehitamise traditsioon, mille edasiarendamine annab uusi võimalusi. Arvestame sellega ka regulatsioonide tegemisel. Mitmed uuringus toodud ettepanekud on meil juba lahendamisel nii e-ehituse platvormi ja ehitusregistri arenduses, ehitusseadustiku täiendamisel kui ka LIFE IP BuildEST teadusarendusprojektis," ütles Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Omanikud vajavad paremaks planeerimiseks ja alternatiivide kaalumiseks renoveerimise konsultanti - tõlki, kes aitaks mõista protsessi ja aitaks ka suhtlemisel eri osapoolte, näiteks omavalitsusega. Samuti sooviti, et kõigile huvilistele oleks kättesaadavad näited headest projektlahendustest, aga ka levinud ehitus- ja projekteerimisvigadest.

Praegu peavad omanikud oma maja kohta kehtivate piirangute ja tingimuste info kokku koguma ehitisregistrist, omavalitsuste kodulehelt ning Maa-ameti geoportaalist. Digilahenduste arendamine aitaks kaasa sellele, et omanikud leiaksid ühest kohast kogu vajaliku info üles - olgu nendeks energiatõhususe nõuded või asukohapiirangud kinnistul.

Lisaks info kättesaadavusele tuleb üle vaadata ka regulatsioonid. Näiteks tellivad praegu omanikud kulude kokkuhoiuks eramu renoveerimisel sageli vaid eelprojekti, mis pole aga ehitaja jaoks piisav, et teha hinnapakkumine ja selle järgi ka ehitada. Lahenduseks võiks olla eelprojekti koosseisu täiendamine põhiliste sõlmede lahenduste ja lõikejoonistega või soodustada seda, et renoveerimiseks koostatakse kindlasti põhiprojekt. Arvesse tuleb siin võtta renoveerimise ning eramu eripärasid.

"Peame mõtlema, kas eramu renoveerimine peab olema kortermajade või büroohoonetega samadel tingimustel reguleeritud. Ning kas nõuded, mida esitatakse uusehitisele peavad ilmtingimata olema samad, mis renoveerimisele. Näiteks kui omanik saab ise endale terrassi ehitamisega hakkama, siis võib-olla pole mõistlik nõuda, et tal peab omavalitsusele selle hooldamise juhendi esitama," sõnas LIFE IP BuildESTi konsultant Lauri Lihtmaa.

Veel kerkis uuringus esile probleem, et omavalitsustel pole täit ettekujutust, kas ja mis ulatuses tuleks elamumajandusse sekkuda. Seetõttu soovitavad uurijad see välja selgitada ning vaadata ka üle regulatsioonid, et leevendada omavalitsuste kohustusi.

Uuringu viis läbi Mart Soonik (MSMedia OÜ) koostöös LIFE IP BuildESTi konsultandi Lauri Lihtmaaga (TalTech). Uuringu käigus küsitleti renoveeritud ja renoveerimata eramute omanikke, projekteerijad, ehitajaid ja omavalitsuste valdkondlike spetsialiste. Uuring oli jätkuks mõne kuu eest valminud kortermajade renoveerimise protsesside ja takistuste uuringule.

Uuring on valminud LIFE IP BuildEST projekti raames. LIFE IP BuildEST on teadusarendusprogramm, millega töötatakse välja lahendused hoonete energiatõhusaks uuendamiseks ning Eesti hoonete pikaajalise rekonstrueerimisstrateegia rakendamiseks. Projekti rahastab Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) ja Eesti riik.

Allikas: Kliimaministeeriumi 10. juuli 2023 pressiteade