Töös analüüsitakse kohalike omavalitsuste rohevõrgustike planeeringuid ja tehakse ettepanekuid nende parendamiseks.

Töö keskendub rohevõrgustiku tugialade ja koridoride määramisele. Kokku analüüsiti 40-ne kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuid.

Tegemist on kasuliku analüüsi ja juhendiga, kust saavad rohevõrgustike paremaks kavandamiseks soovitusi nii planeerijad, kohalikud omavalitsused kui ka ministeeriumid ja nende allasutused.

Kuna rohevõrgustik peab tagama väga erinevate funktsioonide ja ökosüsteemi hüvede püsima jäämise ning sobivad liikumis ja elupaigatingimused erinevatele liikidele, siis oleks tulevikus mõistlik kajastada rohevõrgustikku mitme erineva teemakaardina. Samuti leiab analüüsist soovitused rohekoridoride laiustele, lähtudes liikide vajadustest ning nõuanded metsamaa järjepidevuse ja pool-looduslike koosluste säilitamise, taastamise ja hooldamise kohta.

Analüüsi käigus ilmnes ka mitmeid puudusi, mis saavad alguse juba rohevõrgustiku planeeringu praegusest käsitlusest. Näiteks ei ole planeeritud alade puhul inventuur põhjalikult tehtud või on võrgustiku funktsioonid sõnastamata. "Rohevõrgustiku alade puhul tuleks ära märkida ka see, millised alad on olulisemad riiklikul või maakondlikul tasandil ja millised vähem relevantsed. Arvesse tuleb võtta territooriumi pakutavad ökosüsteemiteenused ning see, milliseid funktsioone ta täitma peab. Näiteks on erineva kaaluga riikliku tähtsusega võimalikult paljudele liikidele mõeldud rohekoridorid, mis ühendavad olulisi vääriselupaiku või kaitsealasid versus kohaliku taseme rohekoridorid, mis liidavad näiteks asulate läheduses asuvaid rekreatsioonialasid," toob Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi ja aruandluse osakonna juhtivspetsialist Rauno Lust välja. "Siht on, et neid tasandeid määratakse edaspidi konkreetsete eesmärkide alusel, mitte pelgalt kaardilt vaadates ja suuruse järgi. See võimaldaks aladele ka sobivamad kasutustingimused määrata," võtab ta kokku. Üldine ettepanek on kogu praegune planeerimise loogika üle vaadata ning uuendada erinevate ministeeriumite ja huvipoolte koostöös.

Lisaks vaadati analüüsis veel hoonete, teede, maardlate rohevõrgustike näitajaid ning analüüsiti liiklustaristu põhjustatud takistusi. Liiklustaristu analüüsimisel selgus, et liikidele on takistuseks laiad (>8 m) ja kõrge liiklussagedusega teed (>6 000 sõidukit ööpäevas). Sellistel teelõikudel esines ka rohkem õnnetusi loomadega, mistõttu soovitame neis kohtades kehtestada kiiruspiirangud ja/või paigutada teavitussildid. Rohevõrgustiku alale jäävate loomatõkkeaedade puhul tuleb võimaldada teest ülepääs ökoduktide, tunnelite või katkestuskohtadega, et liikidele oleks tagatud oluliste liikumiskoridoride säilimine.

Kõik huvilised, arendajad, kohalikud omavalitsused, ministeeriumid, asutused ning huvilised saavad analüüsi ja rohevõrgustiku paremaks planeerimiseks ja toimivuse tõstmiseks koostatud juhendiga tutvuda Keskkonnaportaalis.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade