Mahesööda varujad said veidi leevendust

Põllumajandus- ja Toiduamet otsustas tunnistada ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud mahepõllumajandusliku taimse söödamaterjali puuduse tõttu tekkinud olukorra katastroofiolukorraks. Otsus kehtib kuni 1. juunini 2024. a, kui Põllumajandus- ja Toiduamet ei otsusta teisiti.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu pöördus Põllumajandus- ja Toiduameti poole ning tõi välja, et mahetootjad üle Eesti on neid teavitanud katastroofi olukorrast maastikul seoses erandlike ilmastikutingimustega. Tänavune külm kevad ja sellele järgnenud põud on tekitanud olukorra, kus loomadele ei jätku rohusööta karjamaadel ning esimene söödavarumine rohumaadel näitas, et saak on drastiliselt väike ega kata kaugeltki loomade talveks planeeritud esimese niitega varutava sööda vajadust. Lisaks tuleb karjamaade olukorra tõttu anda lisasööta juba praegu. Selles olukorras on paljude mahetootjate ainus võimalus loobuda mahetootmisest või saata loomad tapale. Katastroofiolukorras on sööda hankimise võimalused siiski oluliselt suuremad, kuigi söödapuudus on üleüldine ja ka tavatootjad on raskustes.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu palus Põllumajandus- ja Toiduametil välja kuulutada üle Eesti katastroofiolukorra, millest tulenevalt on maheloomakasvatajatel võimalik loomi erandina karjatada mittemahemaadel ning samuti varuda loomade jaoks sööta mittemahemaadelt, järgmise aasta 1. juunini 2024. a, ehk ajani, mil uue aasta rohukasv võimaldab loomi jälle karjamaadel sööta.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Punaste Piimatõugude austajaid kogunesid konverentsile

Rahvusvahelise Punaste Piimatõugude Föderatsiooni aastakonverents toimub sel korral Baltikumis 2. ̶ 8. juulini. Eestisse saabus osalejaid koguni 11. riigist. Seekord on konverentsi koondnimetajaks "Punased lehmad - meie ühine kirg" (Red cows - our common passion).

Konverentsi avas Eesti Tõuloomakasvatejate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko, kelle sõnul on nii Eestis kui mujal riikides punaste tõugude arvukus sageli tagasihoidlikum võrreldes nt. Holsteini tõuga. "Seetõttu on konverentsi üheks fookuseks väikesearvuliste veisepopulatsioonide säilitamine. Tähelepanu all on ka täppispidamise edasiarendused, kus 3D tehnoloogia võimaldab hinnata individuaalselt nii loomade söömust kui kaalu," rääkis Bulitko.

Eesti Põllumajandussektorist andis ülevaate Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees, Ants Noot. "Ajal, mil üha enam pööratakse tähelepanu toidu puhtusele väärib esile tõstmist Eesti piimatoodangu kõrged kvaliteedi näitajad. Võime uhkusega tunnustada meie piimakarjakasvatajate töö tulemusi," rääkis Noot.

Kogemuste vahetamine
Seekord on konverentsi koondnimetajaks "Punased lehmad - meie ühine kirg" (Red cows - our common passion). Kolmes sessioonis arutatakse nii punase tõu aretusmeetodite, geneetilise aengu, tõugude säilitamise kui täppispidamise teemadel. Esinevad Austraalia, Saksamaa, Suurbritannia, Norra ja Taani lektorid. Oma kogemusi punase tõu genoomtestimisel jagavad Austraalia spetsialistid.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Söödainfo kogumine käib täie hooga

Põllumajandus-Kaubanduskoja üleskutse teada anda põllumajanduslikust maast, mis seisab kasutamata ja millelt saaks koguda sööta, on pälvinud inimeste tähelepanu. Kõigest viie päevaga on andmebaasi sisestatud info rohkem kui 200 maaüksuse kohta.

Loomakasvatajate mure sööda nappuse pärast, mille tingisid erakordsed ilmastikuolud, kus põuaperiood kestis pikalt ja öösel oli tugevad öökülmad, saab veidikenegi leevendust. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja üleskutse anda teada kasutamata põllumajanduslikust maast leidis elavat vastukaja ja inimesed on hakanud maaüksustest teavitama. "Hea meel on tõdeda, et nii keerulisel ajal, kus põud on teinud paljudes kohtades liiga ja saagid on kesised, on paljud inimesed ühinenud üleskutsega, et tuua veidikenegi leevendust väga kriitilisse situatsiooni," tõdes koja juhatuse esimees Ants Noot.

Koja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar, kes on nõustanud loomakasvatajaid sööda küsimustes ütles, et farmipidajate huvi andmebaasi vastu on olnud suur. "Enim soovitakse pidada nõu sööda kogumise ja ratsioonide kohta," rääkis ta. "See, et viie päevaga on üles antud info rohkem kui 200 maaüksuse kohta on väga hea tulemus," lisas Puskar.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
20.07 - EPKK infopäev "Ilmastiku muutuste mõju sööda varumisele"