Noorte huvi põllumajanduse vastu on väike, agronoomi nime justkui kardetakse. Samas on omal ajal EPAs agronoomiat õppinud inimesed läbilöögivõimelised, edukad erinevatel elualadel ning võivad olla uhked oma elukutse üle, ütles Jõgeva Agronoomide Seltsi juhatuse esimees ja agronoomide kutsevõistluse korraldaja Eili Rajapuu.

Põhjusi, miks noored põllumajandust õppima ei taha minna, on Rajapuu sõnul mitmeid: maal on raske elu, puudulik infrastruktuur ning tööd jagub rohkem kui küll. Noored tahavad linna või välismaale. 

Eelmisel reedel Jõgeval toimunud agronoomide kutsevõistluse üks eesmärkidest oli teavitada noori ka selle elukutse võludest. "Tahame noortele näidata, et maaelu ei ole ainuüksi töörügamine ning edukas olemiseks on vaja väga palju teadmisi ja tarkust. On oluline, et noored mõistaksid, et agronoomi elu ei koosne üksnes töörügamisest," rääkis Rajapuu.

Võistluse peakohtuniku Paul Kuldkepi sõnul liidab võistlus kaks põlvkonda – noored, kes alles õpivad põllumajandust, ning need, kel on agronoomia diplom juba ammuilma käes. “Võistlus kui selline on ainult üks lüli, teine on kahe põlvkonna kokkusaamine," ütles Kuldkepp.

Oodati rohkem osalejaid

Agronoomide üleriigiline kutsevõistlus toimus sel suvel esmakordselt üle 26 aasta. Järjepidevuse katkemine põhjendab korraldajate hinnangul ka kesist osalejate arvu – oma teadmisi oli proovile panema tulnud vaid kaheksa agronoomi. Oodati aga igast maakonnast kahte esindajat.

"Rahule oleks jäänud vähemalt 20 võistlejaga, sest see oleks olnud ettevalmistustöö vääriline," ütles Kuldkepp. Ka Rajapuu sõnul ei ole rahuloluks põhjust,  kahetsemiseks aga samuti mitte. "Kaks-kolm nädalat tagasi olime täiesti nullseisus. Meil ei olnud ühtegi võistlejat ja olid mõtted, et me ei hakka võistlust üldse läbi viimagi. Mul on hea meel, et võistlus ikkagi toimus," lausus Rajapuu.

Ta arvas ka, et üks põhjusi, miks osalejaid nappis, oli hirm oma teadmisi näidata. "Oma teadmiste alahindamine on eestlastele väga iseloomulik," nentis ta. Võistluse ühe kohtuniku Heino Laiapea hinnangul kartsid mitmed vanad tegijad, kes on kunagi võistlustel kõrge koha saanud, kehvemini esineda kui omal ajal ning jätsid seetõttu hoopiski tulemata.

Murepunkte on mitmeid

Võistlusel osalemise tingimuseks oli kesk-eri või kõrgema agronoomiahariduse olemasolu. Koole aga, kus tänapäeval põllumajandust õppida saab, palju ei ole. Tulevasi põllumehi koolitatakse Maaülikoolis ja Olustvere tehnikumis. Konkreetselt sellise nimega teaduskonda ega eriala nagu agronoomia aga enam olemas ei ole. "On püütud igasuguste uhkete erialanimetustega, nagu näiteks põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, asja noorte jaoks trendikamaks muuta. Sisuliselt on tegu aga ikkagi agronoomiaga,“ ütles Kuldkepp.

Lisaks põllumajandustudengite nappusele on vähe ka elujõulisi agronoomide seltse. "Tegusad on Jõgeva- ja Viljandimaa seltsid, teised ei ole endast elumärki andnud," ütles Jõgeva Agronoomide Seltsi juhtiv Eili Rajapuu. "Loodamegi, et järgmisel aastal korraldab kutsevõistlust Viljandimaa selts, sel aastal oli üritus meie kanda," lisas ta.

Iga ürituse korraldamine nõuab teadagi raha, toetust taotleti ka põllumajandusministeeriumist, kuid loodetud abi jäi tulemata. "Mul lõikas justkui südamest läbi, kui põllumajandusministeeriumist öeldi, et nemad seda võistlust ei toeta. Soovitati ühendada agronoomide ning noortalunike ja aednike kutsevõistlus," rääkis võistluse peakohtunik Kuldkepp. Võistluste ühendamine tema sõnul aga võimalik ei ole, kuna tegemist on kahe täiesti erineva ettevõtmisega. Kuldkepi sõnul erinevad nii võistlusalad kui ka nõutav teadmiste tase. 

"Saurused" elavad veel

Võistlusel osalejad nimetasid kutsevõistluse taastoimumist heaks võimaluseks teada anda, et vanad agronoomid veel tegutsevad. "Tulin näitama, et saurused elavad ning mõni agronoom ikka liigub kuskil. Samuti on huvitav end proovile panna ja vaadata, mis kooliajast on meelde jäänud," ütles noorte põllumeeste võistlusel kõrgeid kohti saavutanud Aivar Niinemägi.

Teadmisi ta enda sõnul enne võistlust oluliselt ei täiendanud. "Kahel õhtul võtsin raamatu lahti ja jäin sinna taha magama. Spetsiaalselt ette valmistada ei olnud aega," tunnistas ta.

Võistluse korraldaja Eili Rajapuu arvates on üks põhjus, miks võistlusele tasub tulla, võimalus kolleegidega kogemusi vahetada. „Kogemuste vahetamine on väga tähtis. Loodame, et see kokkusaamine muutub nõutavaks traditsiooniks," lausus korraldaja ja avaldas lootust, et  võistlejate arv täieneb ka noorte näol, kes praegu põllumajandust õpivad. "Agronoomi elukutse on ükskord veel in, see muutub jälle popiks," ennustas ta.