Põllumajandussektor otsib abi hädaolukorrast

Täna, 27. juunil saatsid kaheksa juhtivat põllumajandussektori katusorganisatsiooni esindajat regionaalministrile ühispöördumise, et seoses ebasoodsate ilmastikutingimustega paaril viimasel kuul kuulutataks riigis välja hädaolukord.

Pöördumises märgitakse, et põllumajandussektor seisab sel hooajal silmitsi olukorraga, mis nõuab kohest tähelepanu. "Põud on Eestis süvenenud ning selle mõjud on hakanud avalduma nii looma- kui ka taimekasvatuses," osutatakse kirjas, mille allkirjastasid: Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Aiandusliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Tõusigade Aretusühistu, MTÜ Eesti Noortalunikud ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu.

EPKK juhatuse esimees Ants Noot sõnas, et ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral on seadusest (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus § 23) tulenevalt võimalik riigis välja kuulutada hädaolukord. "See annab eelkõige PRIAle võimaluse mitte sanktsioneerida looduslikest ilmastikuoludest tingitud kohustuste nõuetekohast mittetäitmist. Lisaks annab põllumajandustootjatele parema positsiooni läbi rääkida oma lepinguliste partneritega ning pankadega. Ka annab ühiskonnas laiemalt teadmise, et olukord on väga keeruline," lausus ta.

Teatavasti on samalaadsed probleemid esile kerkinud ka teistes EL riikides ning EL kalandus- ja põllumajandusministrite nõukogus võeti vastu poliitiline otsus avada ka nn kolmas põllumajanduse kriisireservi abipakett.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kerli Ats ütles, et teema on ajakriitiline - põuaste ilmade tõttu ei ole põllumajandustootjad suutnud tänaseks piisavalt sööta varuda. Hinnanguliselt on vajalikust söödakogusest esimese niitega kogutud vaid veerand vajaminevast kogusest ja teisest niitest võib tulla veel vähem.

Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Sektor ootab põuakahjude leevendusmeetmeid

Eelmisel nädalal kohtusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmed regionaalministri Madis Kallasega, et arutada pikast põuaperioodist tingitud kahjustuste ulatust ja võimalikku kriisiabi andmist sektorile.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Ants Noot ütles sektoris valitsevat olukorda kirjeldades, et viimaste nädalate kuivuse tulemusel on saagikaod sel aastal möödapääsmatud. "Piirkonniti on seis küll natuke erinev, aga puudutatud saavad suure tõenäosusega kõik," kinnitas Noot. Ta lisas, et tänaseks on põud üle-Euroopaline probleem ja lõunapoolsetes riikides on hinnatud võimalikeks saagikadudeks lausa 50-80%.

"Olukord põllumajandussektoris on läinud üsna pingeliseks ja üleval on mitmeid akuutseid teemasid, mis ootavad lahendamist. Lisaks veel languses olevad piimahinnad, sisendhindade volatiilsus, hiljutised öökülmad jne. Hea uudis on see, et EL kalandus- ja põllumajandusministrite nõukogu on põhimõtteliselt otsustanud kriisiabi andmise. Läbirääkimised tingimuste üle võtavad veel kindlasti aega, aga anname koja poolt maksimumi, et meie ettevõtjad sellest kõrvale ei jääks," sõnas Noot.

EPKK nõukogu liige Jaak Läänemets ütles kohtumise järgselt, et regionaalministri kutse ümarlaua kohtumisele tuli just õigel hetkel kuna põllumeeste esindajad soovisid samuti kohtumist, et arutada põuakahjustustest tingitud olukorda.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Põllumehed: Pikalt kestnud põud võtab vilja

"Pikk põud on teinud põldudel kasvavale teraviljale liiga ja on oht, et saagist jääb saamata lausa 30-50 %. Sama kehvad on lood siloga, esimesest niitest ei pruugi pikalt jätkuda ja loomapidajad otsivad lisasööda võimalusi. Need, kellel põllumaid on rohkem, saavad kaaluda rukki lisakülvi, et kasvavat haljasmassi loomadele anda," kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljakomisjoni esimees Mihkel Hang tekkinud olukorda.

Mihkel Hang, kes on ka Linas Agro OÜ tegevjuht ütles, et kui rääkida suviviljadest, siis tänaseks erilist saagiootust ei ole. "Loomakasvatajate olukord on üsna murelik ja kui vaadata piimakarjapidajaid, siis suuremates farmides on nad sunnitud osa oma kasvavast suviviljast siloks tegema, et tagada mingigi söödabaas loomadele. Esimese niite silo saak on piirkonniti erinev, aga olen kuulnud, et on saadud ainult 30-50 % sellest kogusest, mida tavaliselt saadakse," rääkis Hang põuakahjudest.

"Taliviljast rääkides on suurim mure, et olematu niiskuse juures kukub saagi potentsiaal päev-päevaga, mis omakorda tekitab kahtluse, et taliviljasaak ei pruugi ära katta neid kulusid, mis on põldudele tehtud," osutas Hang murekohtadele. "Tootmisüksuste kulude-tulude taustsüsteem on küllaltki erinev. Täna on seis selline, et väga paljud on ostnud kõrge hinnaga väetise, mis omakorda viib hektarikulu kallimaks. Praegu ongi küsimus selles, kas tasuvuspunkt jääb nullilähedale, aga ma julgen pakkuda, et juba täna leidub neid, kes nulli ei tule. Seda saaki ei tule nii palju," lisas ta.

Maakonniti erinev

Eesti väiksust arvestades on siiski mitmeid piirkondi, kus olukord põldudel erineb teistest tugevalt. Hang tõi välja, et Ida-Virumaa ja Loode-Eesti nurk on need, mis suure kuiva tõttu eriti silma paistavad. "Seevastu Jõgevamaa ja Tartumaa kandis on olukord põldudel veidikene parem. Samas ei tohi ära unustada, et Valga- ja Võrumaal said taliviljad talvel külmaga pihta, kui lumeta põllule tuli tugev külm. Eelkõige oli talirapsil nulliring," rääkis ta. Kartuli hetkeseis on parem, sest paljudes kohtades ei olnud kartul veel tärganud kui juunikuu külmad põlde kimbutasid. Seevastu said külmakahjustusi osad marjakasvatajad.

Põllumehed ootavad pikisilmi vihma ütles Hang, aga paarikümne millimeetrine vihm ei pruugi enam tagada põllumeeste poolt loodetud saaki. "Põuakahjustuse levik on üle Baltikumi kuni poole Poolani. See-eest Saksamaa ja Prantsusmaa põldudel on teraviljaseis hea. Sama rahuldav on olukord Inglismaal ja Iirimaal. Tundub, et kõige nukram seis on siiski Baltikumis," osutas ta.
Rohkem lugeda saab EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid
29.06 - EPKK infopäev "Sigade seemendamine ja karja tervis"

Allikas: EPKK uudiskirja teade