Reedest, 14.07.2023. - pühapäevani, 16.07.2023


Nüüd on käes kauaoodatud ja -soovitud hetk: Looduse Omnibuss viib teid Läti Latgalesse, kus me veel ei ole käinud.

Suundume Tartu, Hopa ja Alūksne kaudu Latgalesse. Latgale eristub kõigist teistest Läti ajaloolistest piirkondadest ikka veel laialdaselt kasutatava murdekeele ja katoliiklusega. Sellel on ajaloolised põhjused. Muinasaegne latgalite asuala jäi liivlaste ja seelide aladest itta, ulatudes Velikaja jõeni. Tänapäevane Latgale hõlmab Vana-Liivimaa Aiviekste-Pededze ja Väina (Daugava) jõest idas asuva ala, mis pärast 17. sajandi Rootsi-Poola sõdasid jäi Rzeczpospolita koosseisu nn Poola Liivimaana. Esimese Poola jagamise ajal sattus Latgale Vene impeeriumi võimu alla, esialgu Pihkva ning hiljem Valgevene ja Vitebski kubermangu koosseisus. Latgale oli kuni Läti iseseisvuseni võrreldes teiste ajalooliste aladega mahajäänud piirkond. 1920. aastal vabastasid Läti ja Poola armee Latgale ja see sai taas Läti Vabariigi osaks.

Latgalet nimetatakse ka Siniste järvede maaks, sest Aglona, Krāslava ja Ezernieki vaheline piirkond on kõige järvederikkam ala Lätis.

Latgales ööbime mõlemal ööl ajaloolise piirkonna kultuurikeskuses Rēzeknes.

Jõuame oma Latgale reisil käia Lutsimaal. Vähemalt paari viimase sajandi jooksul olid Ludza-ümbruse alad koduks eesti soost inimestele, kes kõnelesid oma erilist lõunaeesti keele murrakut. 19. sajandi lõpus oli seal piirkonnas veel ligikaudu viiskümmend küla, kus võis seda kõnepruuki kuulda. Lutsi eestlased ehk lutsid rääkisid oma murrakut veel kuni võrdlemisi hilise ajani. Lutside keel oli vanemate inimeste hulgas veel kuni 1970ndate aastateni võrdlemisi laialdases kasutuses.

Külastame Läti katoliiklaste vaimset keskust Aglonas. Aglona basiilika on ehitatud hilisbarokkstiilis ning seda kaunistavad kaks umbes 60 meetri kõrgust torni. Kirikut külastavad igal aastal palverändurid, seal on missat pidanud Rooma paavst.

Käime ka Latgale rahvaarvult suurimas linnas Daugavpilsis, mis on alguse saanud Liivi ordu asutatud Vana-Väina ordulinnusest. Linnast on läbi käinud leedulased, poolakad, rootslased, venelased ja sakslased. Märkimisväärne kultuuriajalooline vaatamisväärsus on Daugavpilsi kindlus, kus võib leida ka Esimese maailmasõja muuseumi. Kirikumäel on üksteise kõrval neli jumalakoda, mis kõik esindavad erinevat konfessiooni.

Loomulikult jõuame veel mujale Latgale paikadesse. Reisil külastame
Ludza käsitöökeskust, mitmeid ajaloo- , kultuuri- ja arhitektuuriobjekte, Līvāni Latgale kunsti- ja käsitöökeskuses asuvat klaasivabriku muuseumi ja palju muud huvitavat.


Retke juhib geograaf Toomas Kümmel

Latgalasse sõidame Tartu kaudu. Liituda saab ka sealt.


Buss väljub Rahvusraamatukogu ( Tõnismägi 2 ) eest kell 7.00. Tagasi
Tallinnas pühapäeval kell 21.00

Sõidu hind koos õhtusöögiga esimesel päeval, hommikusöökidega hotellis 220 eurot

Kaasa kindlasti ID kaart või pass.

Palume registreerida e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Vajalik
täpne nimeline registreerimine. Info telefonil 5647 6297.

Saadame kinnituse ja arve.

Kaasa ID kaart või pass.

Allikas: Looduse Omnibussi teade